Heliallikas
Ilme
Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.
Definitsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Helilaineid võib tekitada suvalise keskkonnaga kontaktis oleva tahke keha mehaanilised võnkumised, aga ka keskkonnale mõjuvad perioodiliselt muutuvad jõud või keskkonna enda järsk liikumine. Seega iseloomustab neid erinevaid heliallikaid nende võime edastada ümbritsevasse keskkonda helienergiat. Akustika vaatepunktist on heliallikas ümbritseva keskkonnaga kontaktis olev osa ruumist, mis tekitab helienergiat. Seejuures kiirgab heliallika tekitatud helienergia heliallikast väljapoole helilainetena[1].
Heli tekitamine muusikainstrumentides
[muuda | muuda lähteteksti]Erinevatel muusikainstrumentidel on erilaadsed heli tekitamise viisid:
- võnkuv pillikeel
- võnkuv lest, pilu, huuled või õhusammas
- õhusurve lesthuulikule (klarnet, saksofon, oboe, fagott)
- õhusurve aukhuulikule (flööt, oreli huulvile)
- huulte vibratsioon kausshuulikus (trompet, tromboon, metsasarv, tuuba)
- õhusammas torus (puhkpillid)
- võnkuv keel-lest
- õhusurve keellestale (suupill, akordion, oreli keelvile)
- võnkuv varras, plaat, membraan (kile)
- võnkuvad häälekurrud
- inimhääle häälekurdude vibratsioon
- võnkuv elektrivool
- Vahelduvvoolu toime valjuhääldi membraanile (süntesaator)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Philip M. Morse, K. Uno Ingard (1987). Theoretical Acoustics. Ameerika Ühendriigid: Princeton University Press. Lk 306.