Mine sisu juurde

Heinrich von Staden

Allikas: Vikipeedia

Heinrich von Staden (1542 või 1544, Ahlen Münsteri lähedal, Saksamaa – pärast 1578) oli isehakanud "seikleja Moskoovias"[1], kes kirjutas ülevaate oma tegevusest Ivan IV Julma õukonnas 15781582.

Von Staden oli bürgeri poeg. Tema ema Kattarina Ossenbach suri katku. Tal oli vend, katoliku preester Bernhardus von Staden, ning õde. Katoliku seminaris Ahlenis süüdistati von Stadenit kaasõpilase haavamises naaskliga. Nõbu Steffan Hovener kutsus ta elama enda juurde Liivimaale, "kus teda ei häiritaks". Liivimal töötas ta linnamüüride ehitajana, kuid ei armastanud tööd ning jooksis ära Wolgarteni mõisa Wolmaris ehk Valmieras. Seal usaldas mõisnik Wolgarteni naine talle majapidamise, kui kuulis, et von Staden oskab lugeda ja kirjutada ladina ja saksa keeles ning õpib läti keelt.

Kui Wolgarten uuesti abiellus ja ära kolis, kolis Heinrich von Staden Karkusesse, kus hakkas kaupmeheks. Kui Liivimaa valitsuses algasid segadused, saatis von Staden kirja oma sõbrale Joachim Schroterile, kes elas Vene võimu aluses Tartus. Kirjas pakkus ta, et võib palga eest Moskva suurvürsti teenida. Ta kutsuti Moskvasse, kus kohtus suurvürst Ivan IV-ga. Von Staden avaldas Ivanile muljet ning kutsuti lõunale; peatselt sai temast opritšnina liige.

Elu Venemaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich von Stadeni ülevaade elust Venemaal "Moskoovia maa ja valitsus" oli adresseeritud Püha Rooma Keisririigi keisrile Rudolf II-le. See koosnes neljast osast: palvekirjast, Venemaa kirjeldusest, plaanist Venemaale sissetungiks põhja poolt ning autori autobiograafiast. Von Staden lootis mõjutada keisrit Venemaale tungima, andes selle valitsemise Teutooni ordule, ning saada tasu. Pfalzi valijakrahv Georg Hans krahv von Veldenz-Lutzelstein lootis sama ning värbas von Stadeni oma teenistusse. 1578. ja 1582. aasta vahel töötas von Staden luurajana Teutooni ordu heaks. Ta saatis oma ettepaneku ordu suurmeistrile ning hiljem ka Poola ja Rootsi kuningatele.

Ajaloolased avastasid selle dokumendi 1839. aastal Preisimaa riigiarhiivis, kuid seos von Stadeniga leiti alles mitu aastat hiljem. Tema kirjutis on kõige põhjalikum ülevaade toonasest Venemaast ning kujutab lähedalt segadust Ivan Julma aegse Venemaa valitsuses. Heinrich von Staden nimetas tsaar Ivani hirmsaks türanniks[2], kuid kirjutas temast neutraalsemalt kui teised kaasaegsed. Ta oli ainus opritšnina liige, kes selle tegevusest ise jutustas, ning pärast tema aruande leidmist kirjutati ümber kogu selle institutsiooni ajalugu. Ta kirjeldab Ivani repressioonide sihtmärke kui üksikperekondi, mida tsaar oma võimule ohtlikuks pidas, samas kui varem peeti sihtmärgiks tervet bojaaride klassi.

Raamatus käsitles von Staden muuhulgas ka venelaste juurest rootslaste poolele läinud ülejooksikuid, kellest mõned asusid elama Eesti aladele, näiteks bojaar Vassili Rosladin.[3]

Tänapäeva kultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]

Teose uustrükke

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevad väljaanded leiduvad ka Eesti raamatukogudes.

  • Heinrich von Staden "Aufzeichnungen über den Moskauer Staat" Hamburg: Friederichsen, de Gruyter, 1930
  • Heinrich von Staden "Aufzeichnungen über den Moskauer Staat: nach der Handschrift des Preusslichen Staatsarchivs in Hannover" Hamburg: Cram, de Gruyter, 1964
  • Heinrich von Staden "The land and government of Muscovy: a sixteenth-century account" Translated and edited by Thomas Esper; Stanford (Calif.): Stanford University Press, 1967
  • Heinrich von Staden "Von Westfalen nach Moskau: mein Dienst in der Schreckenstruppe des Zaren Iwan" In modernes Deutsch übertragen, eingeleitet und erklärt von Peter Alberts ... [et al.]; Hamburg: Kämpfer, 1998
  1. Modern Encyclopedia of Russian and Soviet History. Academic International Press. 1984.
  2. The Land and Government of Muscovy: A Sixteenth-Century Account. Stanford: Stanford University Press. 1967.
  3. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. märts 2016. Vaadatud 28. mail 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]