Heinrich II (Mecklenburg)

Heinrich II hüüdnimega Lõvi (pärast 14. aprilli 1266 – 21. jaanuar 1329) oli Mecklenburgi regent aastatel 1287–1298, kaasregent aastatel 1298–1302 ja taas ainuvalitseja aastatel 1302–1329.

Elu

Ta oli Heinrich I poeg ja valitses aastatel 1287–1289 koos oma venna Johann III-ga. Isa eemaloleku ajal (tema isa oli ristisõjas vangi võetud) aastatel 1275–1302 valitsesid Mecklenburgi tema ema Anastasia üheskoos Heinrichi onude Nikolaus III (aastani 1290) ja Johann II (aastani 1283). 1287. aastal sai Heinrich II kaasregendiks koos oma ema ja onuga. Kui tema isa 1302. aastal suri, sai Heinrich II Mecklenburgi isandaks.

Oma valitsemisaja alguses pidas ta edutu sõja Nikolaus II vastu Heinrich I järgluse küsimuses. 1299. aasta paiku surid tema äia, Brandenburgi Albrecht III pojad ja Albrecht andis (või müüs) talle Stargardi isandkonna, mille oli varem lubanud anda oma tütre Beatrixi (Heinrich II naise) kaasavaraks. 1304. aasta Vietmannsdorfi lepinguga lepiti veelkord kokku, et Brandenburg läänistas Heinrich II-le Stargardi isandkonna. Sellegipoolest, kui Beatrix 1314. aastal ilma meessoost pärijata suri, nõudis Brandenburg Stargardi tagasi. See viis niinimetatud "Põhja-Saksa markkrahvisõjani".

1299. aastal püüdis Mecklenburgi Heinrich II, Werle Nikolaus II ja Brandenburg-Salzwedeli Albrecht III liit vallutada Rostocki vürstkonda. Rostocki isand Nikolaus I pani oma riigi 1300. aastal Taani kuninga Erik VI feodaalse valitsemise ja kaitse alla. Erik võitis Heinrichit ja võttis siis Rostocki endale.

1304. aastal läks uus liit, kuhu kuulusid Heinrich II ja Albrechti järglane Hermann, appi Böömimaa kuningale Václav II-le tema sõjas keiser Albrecht I vastu. Selles sõjas teenis Heinrich välja hüüdnime "Lõvi".

1310. aastal alustas ta sõda hansalinnade Wismari ja Rostocki vastu. Selle sõja käivitajaks oli Wismari keeldumine korraldada Heinrichi tütre Mechthildi ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Otto III pulm. Seejärel valis Heinrich III oma elukohaks Sternbergi ja pidas pulmad seal. Wismar alistus Heinrichile 1311. aastal ja ta jätkas rünnakuid Rostockile. 15 detsembril 1312 hõivas ta vaatamata ägedale vastupanule linna. Linn tõusis 1313. aastal taas üles, kui Heinrich tegi palverännaku Madonna del Rocca kirikusse Castelmolas. 12. jaanuaril 1314 alistati Rostock taas ja vana Bernhard Kopmani juhitud linnavolikogu taastati võimule.

1315. aastal puhkes niinimetatud "Põhja-Saksa markkrahvisõda" Brandenburgi ja Stralsundi linna vastu. Brandenburg, nüüd markkrahv Waldemari juhtimisel, tungis vaidlusalusesse Stargardi isandkonda. Heinrich piiras Stargardi, kuid pidi piiramise 1316. aasta juulis katkestama. Ta võitis Waldemari Gransee lahingus ja sai Templini rahuga 25. novembril 1317 lõpuks Stargardi isandkonna.

1319. aastal püüdsid Heinrich ja Holstein-Rendsburgi krahv Gerhard III allutada Ditmarschenit, kuid olid edutud. Ditmarschen võitis Wöhrdeni lahingu, kust Heinrich pääses raskustega. Hiljem samal aastal Waldemar suri ning Heinrich II vallutas Prignitzi ja Uckermarki.

1323. aastal mässas Rostock taas ning Heinrich allutas taas linna ja tegi 21. mail 1323 rahu Taani kuninga Christoffer II-ga. Christoffer läänistas talle Rostocki, Gnoieni ja Schwaani isandkonnad.

Brandenburgi uus markkrahv Ludwig I või õigemini tema eestkostja Henneberg-Schleusingeni krahv Berthold VII vallutas Prignitzi ja Uckermarki tagasi ning Heinrich pidi 24. mail 1325 leppima ebasoodsa rahulepingu sõlmimisega. Pärast seda, kui viimane Rügeni vürst Wizlaw 10. novembril 1325 suri, puhkes esimene Rügeni pärilussõda. See lõppes pärast kibedat võitlust 27. juunil 1328 Brudersdorfi rahuga, millega Pommeri omandas Rügeni ja Mecklenburg pidi leppima rahalise hüvitisega.

Heinrich II suri 21. jaanuaril 1329.

Abielud ja lapsed

Heinrichi esimene abielu oli Beatrixiga, Brandenburgi markkrahvi Albrecht III tütrega. Nad said ühe tütre:

Mechthild (1293–1357)

Tema teine abielu pärast 6. juulit 1315 oli Annaga, Saksi-Wittenbergi hertsogi Albrecht II tütrega. Nad said järgmised lapsed:

Ludgarda (1310–1362)
Heinrich (1316–1321)
Anastasia (1317–1321)
Albrecht II (1318–1379)
Agnes (1320–1340)
Johann I (1329–1392)
Beatrix (1324 – 5. august 1399)

Tema kolmas naine oli Agnes, Lindow-Ruppini krahv Ulrichi tütar. See abielu jäi lastetuks.

Eelnev Heinrich I	Mecklenburgi isand 1287–1329	Järgnev Albrecht II kui Mecklenburgi hertsog