Mine sisu juurde

Heinaste mõis

Allikas: Vikipeedia
Heinaste mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Heinaste mõisa valdused on põhjapoolseimad ja tähistatud numbriga 35

Heinaste mõis ehk Ainaži mõis (saksa keeles Haynasch, läti keeles Ainažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Limbaži piirkonnas Heinastes. Peahoone aadress on Kr. Valdemāra iela 43. Hoone ehitati 19. sajandil.

Heinaste mõis rajati aastal 1800, mil ümbruskonna maad eraldati panditud Uue-Salatsi mõisa maadest. Mõis müüdi 70 500 taalri eest kapten Bergile.[1] Mõisa hilisemateks omanikeks oli Meyendorffide suguvõsa. Aastal 1868 ostsid kaks kalapüügiga jõukaks saanud venda toonaselt omanikult krahv Mellinilt 68 000 rubla eest mõisa ära, peahoone võeti kasutusele Heinaste merekooli jaoks.

Heinaste mõisa elamu

Mõisa maade saatus on erinev. Osa maadest müüdi Vana-Salatsi mõisale, ülejäänud osa ostis aastal 1879 Oskar von Stryk.[2]

Heinaste mõisa endistel maadel asub Häädemeeste valla Piiri küla.

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 33 mees- ja 58 naishinge.[3] Aastal 1757 oli mõisa suurus 1 ja 1/8, aastal 1823 aga 9/10 adramaad.[4] Aastal 1836 oli adramaid 2 ja 27/60, aastal 1881 aga 7 ja 34/60, lisaks 2 ja 27/60 mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]

Häärber oli tagasihoidlik puidust ehitis, mis põles maha 1944. aasta septembris. Aastal 1966 ehitati selle asemele Ainaži algkooli hoone.

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 176
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 211-212.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 174
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 208.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]