Mine sisu juurde

Heckler & Koch MP7

Allikas: Vikipeedia
Heckler & Koch MP7
HK MP7A1 koos summuti ja reflektorsihikuga
Tüüp enesekaitserelv
püstolkuulipilduja
Päritoluriik  Saksamaa
Teenistusajalugu
Teenistuses 2001–...
Kasutajad 20+ riiki
Sõjad
Tootmise ajalugu
Tootja Heckler & Koch
Tootmises 2000–....
Tehnilised andmed
Kaal 2,10 kg koos padrunisalvega (MP7A1)
Pikkus 638 mm (kabaga)
415 mm (kaba kokkuklapitud)
Toru pikkus 180 mm
Laius 51 mm
Kõrgus 169,5 mm

Padrun HK 4.6×30mm[1]
Kaliiber .18
Tööpõhimõte gaasiga ümberlaadimine, pöördlukk
Laskekiirus 950 lasku/min[2]
Laskemoona algkiirus 731.52 m/s[2]
Tõhus laskeulatus 200 m[3]
Söötur 20, 30 või 40 padruniga eemaldatav karpsalv

Heckler & Koch MP7 (lühendina saksa keelest Maschinenpistole 7) on Saksa kaitsetööstusettevõtte Heckler & Koch toodetav püstolkuulipilduja (täpsemalt enesekaitserelv), mis kasutab soomustläbistavat HK 4.6×30mm laskemoona.

MP7 disainiti 1989. aastal NATO avaldatud üleskutse peale luua uus relvatüüp – enesekaitserelv (Personal Defence Weapon; PDW) –, mis pidi suutma efektiivselt läbistada kuuliveste ning vahetama välja selleks suutmatud väiksekaliibrilised püstolid ja püstolkuulipildujad.[1][4] Tootmine algas aastal 2000.[1][4]

Relva konstrueerimisel on kasutatud polümeermaterjale, mis teeb selle küllaltki kergeks ja kompaktseks. MP7 suudab efektiivselt läbistada NATO CRISAT-sihtmärki (1,6 mm titaaniumit + 20 kihti kevlarit), kasutades relvaga samaaegselt disainitud HK 4.6×30mm laskemoona.[3][1]

  • MP7 – algne tootmisvariant pealmise Picatinny relssiga[küsitav]nt siin, liist, jne[lisa viide]
  • MP7A1 – 2003. aastal lisati küljele täiendav Picatinny relss ja käepideme pealmist kattematerjali ning kuju muudeti. Relva pikendati pisut, kuid kaba lühendati, mistõttu üldpikkus ei muutunud.[2]
  • MP7A2 – eesmine käepide eemaldati, selle asemele lisati täiendav Picatinny relss, kuhu on võimalik käepidet kinnitada.
  • MP7-SF – ainult poolautomaatse lasurežiimiga variant.[2]
  • MP5, H&K varasem 9mm püstolkuulipilduja, mida MP7 pidi mh välja vahetama
  • FN P90, MP7 konkurent 1989. aasta NATO relvahankes
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Peter Suciu (8. aprill 2020). "Heckler & Koch MP7 is a Cross Between a Submachine Gun and a Carbine". The National Interest (inglise keeles). Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 "Heckler & Koch HK MP7". Military Factory (inglise keeles). 8. juuli 2020. Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 Stephen Mraz (24. oktoober 2002). "Targeting the perfect bullet". Machine Design (inglise keeles). Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 "MP-7: a SEAL Team Six favourite weapon". SOFREP (inglise keeles). 2. oktoober 2019. Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. Vivenot, Emmanuel (märts 2013). "Prise d'otages massive au Sahara" – RAIDS (prantsuse keeles). Nr 322. Histoire & Collections. lk 59. ISSN 0769-4814.
  6. Jim Weiss & Mickey Davis (juuli 2009). "COBRA: Austria's Special Police Commandos" (PDF) (inglise keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2016. Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. "Terima anugerah Warga Kehormat RPK". Media Permata (malai keeles). 13. veebruar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2016. Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. Ivar Jõesaar (6. mai 2015). "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". Delfi. Vaadatud 6. juunil 2021.
  9. Petr Blahuš (juuni 2014). "HK MP7A1 u Policie ČR" (PDF). Střelecká revue (tšehhi keeles). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2015. Vaadatud 6. juunil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)