Hawaii Kuningriik
|
Hawaii Kuningriik
| |||
.svg) | |||
| Juhtlause | Ua Mau ke Ea o ka ʻĀina i ka Pono ("Maa elu püsib õigluses") | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn |
Waikiki (1795–1796) Kailua-Kona (1796–1820) Honolulu (1820-1823) Lahaina (1823–1845) Honolulu (1845–1893) | ||
| Pindala |
28 337 km²  | ||
| Ametlikud keeled | hawaii keel, inglise keel | ||
| Rahvaarv | 89 990 (1890) | ||
| Rahvastikutihedus | 3,2 in/km² | ||
| Monarh | Liliʻuokalani (viimane; valitses 1891-1893) | ||
Hawaii Kuningriik, tuntud ka kui Hawaiʻi Kuningriik (hawaii keeles: Ke Aupuni Hawaiʻi), oli riik, mis asus Hawaii saartel ja eksisteeris aastatel 1795–1893. See asutati 18. sajandi lõpus, kui Kamehameha I, tollane Hawaii Aliʻi nui vallutas O'ahu, Maui, Molokai ja Lanai saared ning ühendas need ühtseks riigiks. Aastal 1810 ühendati Hawaii saared täielikult üheks riigiks, kui Kauai ja Niihau saared ühinesid vabatahtlikult Hawaii Kuningriigiga. Kuningriiki valitsesid kaks suurt perekonda, Kamehameha dünastia ja Kalākaua dünastia.
Kuningriiki tunnustasid Euroopa suurriigid ja Ameerika Ühendriigid. Peagi hakkas riiki saabuma Euroopa ja Ameerika maadeavastajad, kaupmehed ja vaalapüüdjad, kes tõid kaasa sellised haigused nagu süüfilis, tuberkuloos, rõuged ja leetrid, mis tõid kaasa Hawaii põliselanikkonna kiire vähenemise. 1887. aastal oli kuningas Kalākaua sunnitud pärast Ameerika asunikest koosneva vabatahtliku sõjaväeüksuse, Honolulu Riflesi, riigipööret vastu võtma uue põhiseaduse. Kuninganna Liliʻuokalani, kes sai 1891. aastal valitsejaks, püüdis uut põhiseadust tühistada. 1893. aastal ta kukutati ning riigipöördes osalejad olid peamiselt Ameerika päritolu ning neid toetas USA sõjavägi. Kuningriik saadeti laiali ja asutati Hawaii Vabariik, mille Ameerika Ühendriigid 4. juulil 1898 annekteerisid. Hawaii sai Ameerika Ühendriikide osaks Hawaii territooriumina, kuni sellest sai 1959. aastal Ameerika Ühendriikide osariik.
1993. aastal võttis Ameerika Ühendriikide Senat vastu Vabandusresolutsiooni, milles tunnistati, et "Hawaii kuningriigi kukutamine toimus Ameerika Ühendriikide agentide ja kodanike aktiivsel osalusel" ning "põlishavai rahvas ei loobunud kunagi oma suveräänsusest rahvahääletuse või referendumiga". Vastuseis USA Hawaii annekteerimisele mängis suurt rolli Hawaii suveräänsusliikumise loomisel, mis nõuab Hawaii iseseisvumist Ameerika võimu alt.