Hassani rajoon
| Hassani rajoon | |
|---|---|
|
| |
| vene Хасанский район | |
|
| |
.png) | |
| Pindala: 4130 km² | |
Elanikke: 24 798 (2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,0 in/km² | |
| Keskus: Slavjanka | |
 |
Hassani rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krai edelaosas.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Geograafiline asend
[muuda | muuda lähteteksti]Hassani rajoon asub Amuuri ja Peeter Suure lahe ääres. Rajooni kuulub 20 saart, suuremad neist on Bolšoi Pelis, Furuhjelmi, Stenini, Antipenko ja Sibirjakovi saar. Piirneb Hiina ja Põhja-Koreaga.
Reljeef
[muuda | muuda lähteteksti]Reljeef on kohati tasane, kohati mägine. Kõrgeim mägi on Võsotnaja mägi kõrgusega 996 m. Kallastel on rohkelt lahti ja laguune, liivarandu ja panku.
Rajoonis on palju jõgesid, suuremad on Barabaševka, Narva, Amba, Gladkaja, Poima, Tumannaja. Järvedest on tuntuimad Lebedinoje, Zaretšnoje, Karasje, Ptitšje, Lotos, Hassan, Bolšoje Mramornoje ja Maloje Mramornoje.
Taimestik ja loomastik
[muuda | muuda lähteteksti]Rajoonis on unikaalne loodus, sellepärast hõlmavad rajooni suurt osa looduskaitsealad Kedrovaja Pad ja Kaug-Ida mere looduskaitseala.
Loomadest elavad rajoonis rebane, kährik, mäger, tähnikhirv, küülik, kaugida hirv, karu, amuuri tiiger, amuuri leopard.
Taimedest kohtub kalmumände, raudkaski, teravaokkalisi jugapuid, kollaseid vahtraid, Take pärnasid, kolomikta aktiniidiaid, Schlippenbachi rododendroneid.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Rajoonis on mussoonparaskliima kuiva ja külma talvega ning niiske ja sooja suvega. Kõige külmema kuu, jaanuari keskmine õhutemperatuur on umbes –9 °C. Kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur on +20...+22 °C.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Venelased hakkasid rajoonialasid omandama 1860. aastal. 1870. aastatel jõudsid sinna vene vanausulised, kes olid rajoonialade esimesed püsielanikud.
1881. aastal moodustati Possieti piirkond Primorje oblasti Ussuuri krai koosseisus. 1917. aastal kuulus piirkond Primorje oblasti Nikolsk-Ussuriiski maakonda ning jagunes kaheks vallaks. Aastatel 1920–1922 oli Kaug-Ida Vabariigi Primorje oblasti Nikolsk-Ussuriiski maakonnas. 1922. aasta 6. novembril moodustati Possieti rajoon keskusega Slavjankas. Aastail 1928–1971 oli rajooni keskuseks Kraskino.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Rajoonis on kuus linnaasundust ja kaks külaasundust, kuhu kuulub kokku kuus alevit (Slavjanka, Kraskino, Zarubino, Posjet, Primorski, Hassan), alevik Suhhanovka ja 21 küla.