Harilik tokkroos

Harilik tokkroos
	; Hariliku tokkroosi sort 'Shakespeare's House'
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kassinaerilaadsed Malvales;
Sugukond	Kassinaerilised Malvaceae;
Perekond	Tokkroos Alcea;
Liik	Harilik tokkroos;
Binaarne nimetus
	Alcea rosea; L.
Sünonüümid
	Althea rosea (L.) Cav.;

Harilik tokkroos ehk aed-tokkroos (Alcea rosea) on rohttaim kassinaeriliste sugukonnast tokkroosi perekonnast.

Levila ja kasvukoht

Harilik tokkroos kasvab looduslikult Ees-Aasia põldudel ning prügi- ja rusuhunnikutes. Tokkroos on olnud Eesti talu traditsiooniline lill, mida on kasvatatud näiteks maja seina ääres. Tuulisemas kasvukohas võib toestamata taim lamanduda.^[1] Tokkroos kasvab meelsamini soojas ja päikesepaistelises kohas. Taim pole pinnase suhtes eriti nõudlik, kuid eelistab kuivemat liivakat mulda, mida siiski on väetatud. Kuival ajal vajab ta rohket kastmist.^[1]

Kirjeldus

Tokkroos on vastupidav ühe- või mitmeaastane taim. Kõige sagedamini kasvatatakse teda kaheaastase taimena.^[1] Taim võib kasvada 2,5–3 meetri kõrguseks. Tokkroosi vars on jäme ja karekarvane.

Tokkroosi sõrmhõlmised või sõrmlõhised lehed kinnituvad varrele vahelduvalt.^[1]

Õied on suured, läbimõõduga 6–10 cm, ning kinnituvad lühikese rao külge. Õied kinnituvad kahe- või kolmekaupa lehekaenaldesse.^[1] Looduslikul liigil on õied roosad või kollased, kuid on aretatud hulk liht- ja täidisõielisi sorte, mille õied võivad olla nii valged, roosad, punased, kollased, oranžid kui ka purpursed. Kroonlehed on kuni 5 cm pikad.

Vili on jaguvili, mis koosneb 18–40 neerjast seemnisest.

Paljunemine

Tokkroos õitseb juulist septembrini, sageli esimeste öökülmadeni. Taim paljuneb seemnetega, kuid tihti paljundatakse seda ka juurekaela juurest võetud pistikutega. Pistikust paljundatud taimed on tavaliselt madalamad ja õiterikkamad.^[1]

Kasutamine

Rahvameditsiinis on taime osi kasutatud nahka pehmendava ainena ning kõhulahtistina, samuti tema põletikuvastase toime pärast, näiteks igemete veritsemise korral. Tema õietee parandab seedimist, kaitseb limaskesti ning leevendab põletiku korral mao- ja kurguvalu^[2].

Turgutavat teed saab lehtedest. Lehemähis aitab paisete korral. Õitest tehakse näole auruvanne ning kanget tõmmist lisatakse nii näomaskidesse kui salvidesse. Seemnetega on rahvameditsiinis ravitud neeru- ja sapikivivalu.^[2]

Tumedaõieliste tokkrooside kroonlehed sisaldavad värvainet altiini ning neid on pruugitud veinide, likööride, toitude ning siidi värvimiseks.^[2]