Hapukurgihooaeg

Hapukurgihooaeg tähistab ajakirjanduses sündmustevaest perioodi, mil avaldatakse küsitava uudisväärtusega lugusid. Eestis langeb see suveperioodile, mil suur osa elanikkonnast puhkab.^[1]

Mõiste päritolu

Eesti keelde on mõiste tulnud tõenäoliselt saksa keelest, kus sõna Sauregurkenzeit tuli käibele 18. sajandi lõpul – see viitas ajale, mil toitu nappis. Eesti keeles võeti sõna kasutusele 20. sajandi alguses.^[1]

Päewaleht kirjutab 1933. aasta juulis:

"Kehwaks kipub jääma see olemine ajalehe toimetuses. Kõikjal waikus ja suwine windumus. Käes on hapukurgihooaeg täielikus ulatuses. Et ükski telefoniaparaat ka tiliseks ja keegi hea inimene annaks edasi uudise! Seda ei ole, aparaadid waikiwad. Nagu oleks kellegi kuri käsi lõiganud läbi kõik traadid ja juhtmed."^[2]

Mujal maailmas

Saksa keeles on tänapäeval hapukurgihooaja asemel kohati kasutusel mõiste suve auk, inglise keeles on käibel mõiste silly season ehk tobe või kergemeelne hooaeg, Põhja-Ameerikas nimetatakse seda aeglaseks uudiste perioodiks (slow news season). Hollandis, Poolas, Norras, Ungaris ja Tšehhis on see kurgihooaeg, Rootsis kannab nimetust uudiste põud ning Prantsusmaal on surnud hooaeg.^[3]^[4]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Airika Harrik (15.7.2020). "Lugeja küsib: kust tuleb väljend "hapukurgihooaeg"?". ERR Novaator. Vaadatud 1.2.2022.
↑ Heini (26.7.1933). "Suwine windumus". Päewaleht. Vaadatud 1.2.2022.
↑ Aleksandra Strzelichowska (10.8.2018). "Silly season or cucumber time". Europeana. Vaadatud 1.2.2022.
↑ Hanna Grimm. "Sommerloch". Deutsche Welle. Vaadatud 1.2.2022.

[:0-1] 1,0 ^1,1 Airika Harrik (15.7.2020). "Lugeja küsib: kust tuleb väljend "hapukurgihooaeg"?". ERR Novaator. Vaadatud 1.2.2022.

[2] Heini (26.7.1933). "Suwine windumus". Päewaleht. Vaadatud 1.2.2022.

[3] Aleksandra Strzelichowska (10.8.2018). "Silly season or cucumber time". Europeana. Vaadatud 1.2.2022.

[4] Hanna Grimm. "Sommerloch". Deutsche Welle. Vaadatud 1.2.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]