Hammastuvi

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Hammastuvi

---

Hammastuvi
Hammastuvi topis Genfi loodusmuuseumis
Kaitsestaatus
Kriitilises seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Tuvilised Columbiformes
Sugukond	Tuvilased Columbidae
Perekond	Hammastuvi Didunculus Peale, 1848
Liik	Hammastuvi
Binaarne nimetus
Didunculus strigirostris (Jardine, 1845)

1901. aastal hammastuvist tehtud foto

Hammastuvi (Didunculus strigirostris, samoa keeles Manumea) on Samoa endeemne tuvi, Samoa rahvuslind.

Hammastuvi elab üksnes Samoal. Ülejäänud maailma jaoks avastas selle linnu 1839. aasta oktoobris-novembris USA ekspeditsioon, mida juhatas kapten Wilkes. Linnu avastamisest teatas esimesena 1844. aasta septembris briti ornitoloog Hugh Edwin Strickland (1811–1853) kes oli omandanud hammastuvieksemplare koos teiste haruldustega selle ekspeditsiooni koosseisus olnud loodusteadlaselt Titian Peele'ilt. Esimesena kirjeldas hammastuvi teaduslikult Stricklandi äi William Jardine (1800–1874). Jardine andis linnule perekonnanimeks Gnathodon, aga hiljem seda muudeti, sest seda kasutati juba ühe molluski kohta.

Süstemaatika

Hammastuvil pole lähedasi elavaid sugulasi. Arvati, et ta on ühendav liik tuvide ja väljasurnud dodo vahel. Didunculus tähendab 'väike dodo'.

21. sajandi DNA uurimise tulemuste järgi on hammastuvi lähedasimad sugulased Uus-Guineal elav põhja-kroontuvi, Nicobaridel elav lakktuvi Caloenas nicobarica, Rodriguesel elanud väljasurnud rodriguese dodo Pezophaps solitaria ja Mauritiusel elanud dodo. 2002 avaldatud uurimus pidas nendest esimesena eraldunuks hammastuvi, 2007 avaldatud uurimus põhja-kroontuvi.

Hammastuvi lõua ja keele ehitus ning papagoi nokaga sarnanev nokk on vihjanud tema sugulusele papagoidega, kuid mainitud iseärasused viitavad pigem tema kitsale toitumiskohastumisele, kui reaalsele sugulusele papagoidega.

Välimus

Hammastuvi on umbes kaelustuvi suurune tume lind. Ta on umbes 31 cm pikk. Keha alapool, pea ja kael on mustad nõrga sinirohelise läikega. Selg, päranipuala, saba, tiiva kattesuled ja küünarhoosuled on kastanpruunid, labahoosuled mustjad. Kõht on mustroheline. Jalad ja paljas nahk silma ümber on punased. Suur, kõver ja konksja tipuga nokk on tüvikuosas punane, tipus kollane. Alanokal on kaks "hammast", mille tipud ulatuvad ülanokale.

Sugupooled on sarnased, noorlind on tuhmim ja oranži tüvikuga musta nokaga.

Eluviisid

Hammastuvi elab Upolu ja Savai‘i mäenõlvade vanades metsades merepinnast kuni 1600 meetri kõrgusel, samuti nende kahe vahelisel Nu'ulua pisisaarel.

Ta on kohastunud toituma peaaegu ainult vinapuu (Dysoxylum) viljadest, kasutades oma ebatavalist nokka vilja kiulise kesta läbijäramiseks.

Kurnas on tõenäoliselt kaks muna.

Kaitse

Hammastuvi on väljasuremisohus liik. Täiesti võimalik, et lähitulevikus kantakse ta kriitilises seisundis liikide hulka.

Ohutegurid on elupaiga jätkuv vähenemine, piiratud levik, väike arvukus, jahipidamine ja juhuslikud loodusõnnetused: 1990. aastatel vähenes hammastuvide arvukus järsult taifuunide tõttu. Tõenäoliselt vähendavad hammastuvi arvukust saartele viidud kassid ja rotid.

Välislingid

• Sissekanne Birdlife'is