Hallutsinatsiooniargument

Hallutsinatsiooniargument (argument from hallucination) on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest.

Argument on üldjoones järgmine. Võimalikud on hallutsinatsioonid, st elamused, mis on subjektiivselt eristamatud ehtsatest tajuelamustest ning on nendega fenomenoloogilise olemuse ehk fenomenilise iseloomu poolest samalaadsed, kuid mille puhul puudub objektiivselt olemasolev tajuobjekt. Sellepärast ei saa taju ja tajuelamuse olemus sõltuda tajutavatest objektidest, nii nagu seda tavaliselt käsitatakse.

Sellest võidakse edasi järeldada, et tajudes me teadvustame mittetavalisi objekte, nimelt meelteandmeid.

Eeldused ja kriitika

Hallutsinatsiooniargument eeldab, et

1. hallutsinatsioonid (ehtsatest tajuelamustest subjektiivselt eristatud elamused ilma objektiivsete tajuobjektideta) on võimalikud
2. hallutsinatsioonid ja tajuelamused on olemuslikult ühesugused vaimuseisundid (see eeldus on vaieldav)

Kui eeldada, et tajuelamuse fenomenoloogilise loomuse määrab kogetavate objektide loomus, siis on mõistetav järeldus, et tajuelamuse puhul teadvustatakse alati meelteandmeid. Aga see eeldus on vaieldav.

Vaata ka

• Illusiooniargument

Kirjandus

• Alva Noë. Action and Perception, Cambridge, MA: MIT Press 2004.

Välislingid

• Tim Crane. The Problem of Perception, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2011.