Haljala vald (1991)

Haljala vald
Haljala valla lipp Haljala valla vapp
Pindala: 182 km² (2016)
Elanikke: 2431 (1.01.2017)
Rahvastikutihedus: 13,4 in/km²
EHAKi kood: 0190
Keskus: Haljala

Haljala vald oli vald Lääne-Virumaal.

Haljala vald piirnes idas Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjas Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina vallaga. Haljala valla viimane vallavanem oli alates 2009. aastast Leo Aadel.

Eesti omavalitsuste reformi tulemusena liideti 2017. aastal Haljala ja Vihula vald ja sündis uus Haljala vald.

Asustus

Alevik

Haljala

Külad

Aaspere – Aasu – Aaviku – Auküla – Essu – Idavere – Kandle – Kavastu – Kisuvere – Kõldu – Kärmu – Lihulõpe – Liiguste – Pehka – Põdruse – Sauste – Tatruse – Vanamõisa – Varangu – Võle

Loodus

Maastikuliselt jääb Haljala vald Kirde-Eesti lavamaa põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla Selja jõe org.

Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud Kisuvere allikas, Aaspere, Essu, Kandle ja Kavastu park, Vanamõisa männik ja park ning Võle rändrahn.

Ajalugu

Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid keskmise ja noorema kiviaja muistiseid. Muinasaja lõpul kuulus piirkond Rebala (Repel) muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka tänapäeva Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat (1241) mainitakse juba Haljala (Halelæ) kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.

Haljala asus tollal oluliste Tallinnast itta ning Toolsest läbi Rakvere lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui Rakvere ordulinnuse eelpost. Sellest annab tunnistust 15.–16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks Rakvere, naaberkihelkonnad olid veel Kuusalu, Kadrina ja Viru-Nigula. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi, küllalt tihedad olid sidemed Soomega. Nn sõbrakaubandus kestis veel Teise maailmasõjani.

19. sajandil tekkis seoses pärisorjuse kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – Aaspere, Vihula ja Varangu (Maria). 1917. aastal moodustati Haljala vald, organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga uueks Haljala vallaks ja likvideeriti 1950. aastal. 1992. aastal loodud Haljala valla territoorium kattus nõukogudeaegse Haljala külanõukogu omaga.

Kultuur

Gooti stiilis Haljala Mauritiuse kirikus asub mitu kunstimälestist, sh Johann Valentin Rabe valmistatud barokkstiilis kantsel (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".

Tuntud inimesi

Haljala vallas on sündinud astronoom Georg Thomas Sabler (1810–1865), arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884–1964) ja lastekirjanik Alide Dahlberg (1891–1981); pikki aastaid elas seal kirjanik Osvald Tooming (1914–1992).