Hakk (viljakoristus)

Hakk on püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul. Põhjaeesti murdes nimetati hakki hakkjalg, kirderanniku murdes viisik.^[1]

Enamasti pandi hakkidesse rukist, harvem ka suvivilja^[1]. Kuni 25 rukkivihust laoti koonuskujuline kuhil, mille keskmes oli kolm üksteisele toetuvat vihku (jalavihku). Vihud pandi hakki ladvaga ülespoole. Vihma eest kaitsmiseks pandi kuhja tippu suurem peavihk, tüveosaga ülespoole.^[2] Mõnikord jäeti rukkihakk ka katteta.

Eestis pandi rukist hakkidesse 20. sajandi keskpaigani, mil kasutusele tulid kombainid^[1].

Vaata ka

Naber

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 28
↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 17

Välislingid

Rukkihakid ja -naber foto EPM-is

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 28

[Etnograafia_sõnaraamat-2] Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 17

[1]

[2]