Hõralaid
| Hõralaid | |
|---|---|
 | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 54′ 0″ N, 23° 3′ 50″ E |
| Pindala | 22,5 ha[1] |
| Pikkus | 720 m |
| Laius | 520 m |
| Rannajoone pikkus | 2,65 km |
| Kõrgeim koht |
3,6 m üle merepinna |
Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]August Wilhelm Hupel mainis 1782 laidu Herralaid.[2].
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Saar asub Heltermaa sadamast 3,5 km kirdes, Eerikulaiust 2,8 km edelas ja Vohilaiust 1,5 km kagus. Rohuküla–Heltermaa laevateest teisele poole, Hõralaiust 7 km kagusse jääb Heinlaid.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Hõralaid on lubjakivist aluspõhjalise tuumikuga, mis on idaosas kaetud ainult 30 cm paksuse liivakihiga. Saare keskosas ja lääne pool leidub rannavalle, mille absoluutne kõrgus saare kõrgeimas punktis on 3,6 meetrit.[3]
Saare keskosa on kaetud männituka ja põõsastikuga, mida ümbritseb kohati üleujutatav rannaniit.[3]
2006. aasta seisuga on saarelt leitud 121 liiki soontaimi (või 125 liiki[4]), 52 liiki samblaid ja 103 liiki samblikke.[5]
Soontaimedest on kaitsealuseid liike kolm: suur käopõll, rohekas käokeel ja kärbesõis.[4]
Madalal rannal on ulatuslik rannaniit, kus kasvavad tuderluga, rannikas, randkamaras, randristik, rand-õisluht ja väike maasapp. Saare keskosas on loopealne. Kohati liigniisketes metsatukkades leidub palju angervaksa, sinihelmikat, jänesesalatit.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hõralaid oli 20. sajandi esimesel poolel asustatud. Laiul elas 1924–1927 Vahtrepalt Matse talust pärit Priidu (Fjodor) Sadam perekonnaga. Kui Priidu naine Elisaveta sünnitamise ajal suri, kolis perekond Haapsallu.[6]
Priidu Sadam kinkis hooned nooremale vennale Augustile, kelle perekond elas laiul 1929–1941. Hiljem ei lubatud enam laiul elada ja perekond kolis Vahtrepa külla Jaagu talusse.[6]
1944 rajati laiule Nõukogude armee vaatetorn.[6]
Saar on olnud kasutusel karjamaana, ka tänapäeval karjatatakse saarel lambaid.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hõralaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 29. juunil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: Hiiumaa kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010
- ↑ 3,0 3,1 Urve Ratas, Elle Puurmann, Toomas Kokovkin. Maa kerkib merest – saarte maastikud. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 35.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Elle Roosaluste. Soontaimed. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007 (pdf), lk 100, vaadatud 14.02.2010
- ↑ Tiina Peil, Urve Ratas, Elle Roosaluste. Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 62.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Vello Kaskor. Laidude kultuuriloost. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 50.
- ↑ Tiina Peil, Urve Ratas, Elle Roosaluste. Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 59.