Mine sisu juurde

Häbeuba

Allikas: Vikipeedia
Häbeuba
Clitoria mariana
Clitoria mariana
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Alamsugukond Faboideae
Perekond Häbeuba Clitoria
L.
Sinise häbeoa õis ja kaunad

Häbeuba (Clitoria) on perekond peamiselt troopiliste ja lähistroopilistel aladel kasvavaid liblikõielisi ronitaimi.[1][2]

Need taimed said oma ladinakeelse nimetuse Clitoria naissuguorganiga sarnasuse tõttu, esimene teadaolev kirjalik nimetus pärineb 1678. aastast Poola loodusteadlaselt Jakób Breynelt, kes lisas taime illustratsioonile kirjelduse Flos clitoridis ternatensibus (eesti keeles 'Ternate saarel leiduv kliitorile sarnaneva õiega taim')[3], samuti viitavad paljud rahvapärased nimetused naissuguorganile.[4][5]

Kasutuskohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuim on sinine häbeuba (Clitoria ternatea), mida kasutatakse rahvameditsiinis teena.[6]

  1. "Clitoria L. - Plants of the World Online". Plants of the World Online. 4. detsember 1978. Vaadatud 6. septembril 2022.
  2. "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Vaadatud 6. septembril 2022.
  3. "Argiuba 5. september 2022 - Botaanilisest häbelikkusest". ma olen jälle konvekal...: Argiuba 5. september 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
  4. "Butterfly Pea vs Clitoria Ternatea: Viral TikTok Uncovers Risqué Drama from the 1800s Over Naming a Flower". Cheezburger. 25. jaanuar 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
  5. "Clitoria ternatea". Tropical Forages. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
  6. Mukherjee, Pulok K.; Kumar, Venkatesan; Kumar, N. Satheesh; Heinrich, Micheal (2008). "The Ayurvedic medicine Clitoria ternatea—From traditional use to scientific assessment". Journal of Ethnopharmacology. Elsevier BV. 120 (3): 291–301. DOI:10.1016/j.jep.2008.09.009. ISSN 0378-8741.