Häältejuhtimine

Häältejuhtimine (inglise keeles voice-leading, itaalia keeles condotta delle voci, prantsuse keeles conduite des voix, saksa keeles Stimmführung, Bewegung) on muusikas kahe või enama üheaegse meloodia reeglitekohase liikumise õpetus.

Häältejuhtimine on üks põhilisi kontrapunkti aspekte, mille eesmärk on käsitleda eri partiisid mitte lihtsalt üheaegselt kõlavate meloodiate ühendamisel tekkiva harmoonia koostisosadena, vaid iseseisvate liinidena. Hea klassikalise häältejuhtimise tunnuseks on iga hääle iseseisev meloodiline kontuur ja rütmiline omapära, mistõttu on iga hääl faktuuris selgelt eristatav.

Meloodiatel võib üheaegselt olla:

• samasuunaline liikumine (ladina keeles motus rectus, saksa keeles Gerade Bewegung): meloodiad liiguvad samas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine (saksa keeles Parallelbewegung) kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. Samuti ei ole klassikalises häältejuhtimises hea, kui kõik hääled liiguvad küll eri intervallides, kuid samas suunas.
• vastassuunaline liikumine (ladina keeles motus contrarius, saksa keeles Gegenbewegung): meloodiad liiguvad eri suundades
• kaudne liikumine (ladina keeles motus obliquus, saksa keeles Seitenbewegung): üks meloodia liigub, teine jääb paigale

Häältejuhtimises eristatakse astmelist (sekundites) ja hüppelist (sekundist suuremates intevallides) liikumist. Sujuvuse ja häälte suurema individuaalsuse huvides eelistatakse hüppelisele liikumisele üldiselt astmelist. Erandiks võib olla bass, milles hüpped rõhutavad harmooniat.

Klassikalise kontrapunkti häältejuhtimine

Puhtaid intervalle (unisoon, oktav, kvint) on hea kasutada ainult lõigu alguses ja lõpus. Lõigu keskosas tuleks puhtaid intervalle pigem vältida ning eelistada tertse või sekste.

Puhtale intervallile ei ole hea liikuda paralleelselt või samasuunaliselt, liikuda tuleks vastassuunaliselt või kaudselt. Paralleelse liikumise korral liiguvad hääled sama meloodilise intervalli võrra üles või alla, mille tulemusena moodustub häälte vahel kaks korda järjest sama intervall. Samasuunalise liikumise korral liiguvad hääled küll eri intervalli võrra, kuid ühes suunas, kuid samas suunas. Vastassuunalise liikumise korral on häälte liikumissuund erinev – üks hääl liigub üles, teine alla. Kaudse liikumise korral liigub ainult üks hääl ning teine seisab paigal.

Tertsidele ja sekstidele liikumisel puhaste intervallidega sarnased piirangud puuduvad ning neile võib liikuda nii paralleelselt, samasuunaliselt, kaudselt kui ka vastassuunaliselt.