Gloria in excelsis Deo

Gloria viiendal toonil lauluraamatus "Graduale Romanum"

Gloria Itaalia 16. sajandi lauluraamatus

Gloria algussõnad jõulusõime inglikujul Poolas 2014

"Allein Gott in der Höh'" Lutheri lauluraamatust, Breslau 1577, Nikolaus Deciuse 1522 kirjutatud Gloria adaptatsioon

"Gloria in excelsis Deo" (ladina keeles 'Au olgu Jumalale kõrges'), ka "Gloria in excelsis" ja "Gloria" on kristlik hümn. Selle algussõnad on pärit Luuka evangeeliumist, seal on see inglite ülistuslaul, kuulutamaks karjastele Kristuse sünnist (Luuka 2:14). Seepärast nimetatakse "Gloriat" vahel ka hymnus angelicus'eks. Algussõnadele järgnev tekst on lisatud esimestel sajanditel ja moodustab Püha Kolmainsust ülistava doksoloogia.

Katoliku kiriku missas on hümn tuntud ka suure doksoloogia nimetuse all, samuti teiste läänekirikute (sh anglikaani kiriku) liturgias. Gloria kuulub missa muutumatu osa sisse (ordinarium missae), kuigi kirikukalendris on perioode, mil Gloria't ei laulda (paastu ja advendi ajal). Õigeusu kirikus on kasutusel sama teksti pikem variant suure austamislaulu nimetuse all, mida lauldakse hommikuteenistusel (vastab officiumi matutiinile).

Ajalugu

Gloria tekst on üks neist tekstidest, mis on loodud 2.–3. sajandil kristlike autorite poolt piibli psalmide laadis (ladina keeles psalmi idiotici, eraisikute psalmid). Teised näited samalaadset lüürilisest luulest on hümnid Te Deum ja Phos Hilaron.

Algselt kreekakeelse teksti tõlkis ladina keelde arvatavasti Poitiers' piiskop ja kiriku doktor püha Hilarius (ca 300–368), kes võis hümniga tutvuda, kui ta viibis Ida-Rooma riigis (359–360). Esialgne tõlge võis olla ligikaudses sõnastuses, nagu oli iseloomulik varastele pühakirja tõlgetele, nn Vetus Latina. Sellepärast on selles tõlkes kreeka sõna ὑψίστοις 'kõrgeim' vastena excelsis, mitte altissimis, mida oma tõlkes eelistas püha Hieronymus. Sõna altissimus siiski ilmub teksti lõpuosas: "tu solus Altissimus, Jesu Christe". Igal juhul erineb ladinakeelne tõlge kreeka originaalist ja on ka palju lühem.

15. sajandil koostatud "Liber pontificalis" väidab, et lähtudes paavst Symmachuse korraldusest laulda hümni igal pühapäeval ja märtrite mälestuspäevadel, on hümn katoliku missa ordinaariumis alates 6. sajandist.

Hümni tekst

Gloria in excelsis Deo et in terra pax hominibus bonae voluntatis.
Laudamus te, benedicimus te, adoramus te, glorificamus te, gratias agimus tibi propter magnam gloriam tuam,
Domine Deus, Rex caelestis [coelestis], Deus Pater omnipotens.
Domine Fili unigenite, Jesu Christe, Domine Deus, Agnus Dei, Filius Patris, qui tollis peccata mundi, miserere nobis;
qui tollis peccata mundi, suscipe deprecationem nostram. Qui sedes ad dexteram Patris, miserere nobis.
Quoniam tu solus Sanctus, tu solus Dominus, tu solus Altissimus, Jesu Christe, cum Sancto Spiritu in gloria Dei Patris. Amen.

Tõlge:
Au olgu Jumalale kõrges ja rahu maa peal hea tahtega inimestele.
Me kiidame Sind, me ülistame Sind, me kummardame Sind, me austame Sind, me täname Sind Sinu suure au pärast,
Issand Jumal, taevane Kuningas, kõigeväeline Jumal Isa.
Issand, ainusündinud Poeg, Jeesus Kristus. Issand Jumal, Jumala Tall, Isa Poeg, kes Sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale,
kes Sa maailma patud ära kannad, võta kuulda meie palveid, kes Sa istud Isa paremal käel, halasta meie peale.
Sest ainult Sina oled Püha, ainult Sina oled Issand, ainult Sina oled Kõrgeim, Jeesus Kristus, koos Püha Vaimuga, Jumala Isa kirkuses. Aamen.

Muusika

Gregoriuse viise "Gloria" tekstile koondab katoliku kiriku lauluraamat "Graduale Romanum".

Selle hümni viisistus "Gloria" on muusikas kasutusel nii eraldi žanrina kui ka missa osana. Teksti iseloomu tõttu on muusika sageli homofooniline ja süllaabiline.