Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat | |
---|---|
Keemiline valem | Na2SO4 (veevaba)
Na2SO4•10H2O (dekahüdraat) |
Välimus | valge pulber, hügroskoopne (veevaba) |
Molaarmass | 142,04 g/mol (veevaba)
322,20 g/mol (dekahüdraat) |
Tihedus | 2,664 g/cm3 (veevaba)
1,464 g/cm3 (dekahüdraat) |
Lahustuvus vees | 4,76 g/100 g (0 °C); 42,7 g/100 g (100 °C) |
Lahustuvus | etanoolis ei lahustu, lahustub glütseroolis |
Sulamistemperatuur | 884 °C (veevaba)
32,38 °C (dekahüdraat) |
Keemistemperatuur | 1429 °C (veevaba) |
Murdumisnäitaja | 1,468 (veevaba)
1,394 (dekahüdraat) |
Ohud | üldiselt ohutu; toidulisaaine E514 |
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool. See esineb nii veevaba vormina (Na2SO4) kui ka kristallhüdraatidena (Na2SO4•7H2O ja Na2SO4•10H2O).
Veevaba naatriumsulfaat on kibeda maitsega vees hästi lahustuv niiskustimav valge kristalne aine, pH on neutraalne. Seda leidub looduslikult mineraali tenardiidina. Temperatuuril alla 32,4 °C kristalliseerub vesilahusest dekahüdraadina. Naatriumsulfaadi dekahüdraati leidub loodusliku evaporiitse mineraali mirabiliidina, mis puhastatud kujul oli varem tuntud nimetusega glaubrisool (Johann Rudolf Glauberi järgi), kuid nüüd mõrusoolana, mida on kasutatud meditsiinis lahtistina.
Esimesena kirjeldas naatriumsulfaadi valmistamist saksa apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604–1670). Naatriumsulfaat on odav ja seda toodetakse maailmas väga suurtes kogustes. Toodetakse nii mirabiliidist kui ka mitmete kemikaalide (viskooskiu, naatriumdikromaadi, askorbiinhappe jt) tootmise kõrvalsaadusena[1].
Naatriumsulfaati kasutatakse pesuvahendites paakumisvastase ainena (viimasel ajal[millal?] vähem), tselluloosi tootmise sulfaatmenetlusel ligniini eraldamiseks, klaasi- ja soodatööstuses, naatriumsulfiidi tootmiseks ning vähemal määral muudeks otstarveteks, sh toidulisaainena E514 ning keemialaborites kuivatusainena.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Plessen, H. Sodium Sulfates. Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley, 2005.