Giljak-klassi suurtükilaev
Ilme
Giljak-klassi suurtükilaev (suurtükipaat) olid Vene keiserliku mereväe suurtükilaevade seeria.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Laevad ehitati Peterburis. Nad olid mõeldud teenistuseks Kaug-Idas Amuuri jõel, kuid ei jõudnud sinna kunagi, sest ei kannatanud nii pikka merereisi. Ehitus algas 1907 ja teenistusse võeti laevad 1909. Hiljem kasutati Balti laevastikus miini- ja rannakaitselaevadena.
Iga laev maksis 920 000 rubla. Seejuures riigi tehastes ehitatud laevad said toonaste ajalehtede andmeil lõpuks omadustelt pisut viletsamad kui eratehastes tehtud.
Andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikkus – 66 m
- Laius – 11 m
- Süvis – 3,2 m
- Veeväljasurve – 890–900 t
- Relvastus – 2x 120mm, 4x 75mm kahurit, 3 kuulipildujat, 60 meremiini
- Peamasinate koguvõimsus – 800+ hj
- Kiirus – 12,5 sõlme
- Meeskond – 150 inimest
Laevad
[muuda | muuda lähteteksti]- Giljak (Гилякъ) – 1918–1920 Soome mereväe valduses õppelaevana, ametlikku uut nime ei jõutud talle anda. Lammutati 1920
- Korejets (Кореецъ) – õhiti pärast merelahingut madalikule jooksnuna 20. augusti 1915 õhtul Tõstamaa juures
- Bobr (Бобръ) – 1918 Saksa mereväe Biber; 1918–1927 Eesti mereväe Lembit
- Sivutš (Сивучъ) – uputati merelahingus Liivi lahel Kihnu saare lähedal 19. augusti hilisõhtul 1915 Saksa mereväe poolt
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Olaf Esna. "Vene suurtükipaatide kurb saatus esimeses ilmasõjas". Pärnu Postimees, 13. veebruar 2013. Vaadatud 8. juuli 2020
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Giljak klass |