Gian Galeazzo Visconti
Gian Galeazzo Visconti (ka Giangaleazzo Visconti) (1351 – 3. september 1402) oli esimene Milano hertsog, kardetud ja vihatud türann, kes valitses Milanos vararenessansi ajajärgul aastatel 1386–1402.
1360 abiellus Gian Galeazzo Prantsuse kuninga Jean II tütre Isabellaga (1348–1372); sellest abielust sündis tütar Valentina Visconti. Oma onutütre Katharina Viscontiga (?–1404) oli tal poeg Filippo Maria Visconti
1378 suri Gian Galeazzo isa Galeazzo II Visconti ja pärandas pojale Milano läänepoolse osa. Idapoolne Viscontide Milano-valdus jäi Bernabò Visconti valitseda.
Võimu haaramine Milanos
[muuda | muuda lähteteksti]Gian Galeazzo pääses kogu Milanos võimule pärast oma onu Bernabò Visconti vangistamist. Bernabò suri mõni kuu pärast vangistamist arvatavasti kas nälja või mürgitamise läbi. Viscontide kohta on öeldud, et nad "kasutasid mürki rohkem kui soola" ja Gian Galeazzo oli kahtlemata intriigides ja võimuvõitluses vahendeid mitte valiv vastane.
1395. aastal ostis ta endale keisri käest 100 000 floriini eest päritava Milano hertsogi tiitli. 1399. aastal nimetati ta Pavia krahviks.
Valduste laiendamine
[muuda | muuda lähteteksti]Varsti peärast Milano enda kätte saamist haaras ta oma valdusse ka Verona, Treviso, Vicenza ja Pavia omandades seeläbi kontrolli peaaegu kogu Po jõe oru üle.
Gian Galeazzo unistuseks oli liita kogu Põhja-Itaalia oma võimu alla ühiseks riigiks. Suurimaks takistuseks selle unistuse täideviimisel olid Bologna ja Firenze. 1399 vallutas ta Pisa ning Siena, Perugia ja teised Umbria linnad langesid Visconti valdusse 1400.
1394 läks Galeazzo Bologna ja Firenze vastu sõjakäigule. Sõjapidamine oli kurnav mõlemale poolele; vägesid laastasid haigused, nälg ja vaesus. Kuid üldiseks arvamuseks oli, et peale jäävad milanolased. 1395 langeski Bologna ning Galeazzo alustas otsustava rünnakuga Firenze vastu. 1402 võitis ta teisegi lahingu Bologna vastu (Casalecchio lahing 26. juunil 1402).
Kuid Gian Galeazzo unistused purunesid: paar kuud hiljem jäi ta palavikku ja suri 3. septembril 1402 Milano lähedal Melegnanos katku. Rünnak Firenze vastu luhtus ning peagi killustusid tema valdused järglaste vahelises kisklemises.
Mõju kunstipatroonina
[muuda | muuda lähteteksti]Gian Galeazzo võimu ajal alustati Milano toomkiriku ja Certosa di Pavia ehitamist.
| Eelnev Bernabò Visconti |
Milano hertsog 1378 (1385)–1402 |
Järgnev Giovanni Maria Visconti |