Gerald Durrell

Durrell 1985. aastal Ukrainas

Gerald Malcolm Durrell (7. jaanuar 1925 Jamshedpur, India – 30. jaanuar 1995 Saint Helier, Jersey) oli inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia, aga on maailmas peamiselt tuntud omaenda elul põhinevate raamatute tõttu.

Elukäik

Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu, kuid sündinud Indias. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Gerald sündis Indias pere neljanda lapsena. Tal oli õde Margaret ning vennad Leslie ja Lawrence (viimasest sai samuti kirjanik).

Kui Gerald oli kolmeaastane, suri tema isa. Perekond kolis Inglismaale Londonisse. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrellide perele. Gerald puudus tihti haiguste pärast koolist. 1935. aastal emigreeruti Kreekasse Korfu saarele.

Korful hakkas Gerald korjama ja lemmikloomadena pidama kohalikke loomi. Oma elust Korfu saarel on ta kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrell kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu maalilises looduses, õppides tundma mitmesuguseid linde, loomi ja putukaid. Durrelli õpetasid kodus perekonnatuttavad ja koduõpetajad, enamik neist vanema venna, tulevase kirjaniku Lawrence'i sõbrad. Durrellile aga ei meeldinud, et tema Korfu-raamatud, mis said bestselleriks, tõid Korfule massiturismi.

Korful elas pere kuni 1939. aastani, Teise maailmasõja puhkemisel naasis Gerald koos ema ja vend Lesliega Inglismaale. Sõja-aastatel tekkisid perekonnal finantsprobleemid. Gerald töötas abilisena lemmikloomapoes. 1943. aastal sai ta kutse väeteenistusse, kuid vabastati tervislikel põhjustel. 1945. aastal ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga. See oli tema unistuse täitumine.

Kaks aastat hiljem sai ta isa pärandusena kätte 3000 naela ning läks oma esimesele ekspeditsioonile. Kamerunist tõi ta tagasi haruldasi loomi Inglismaa loomaaedadele. Järgneva kümne aasta jooksul tegi ta ekspeditsioone veel Paraguaysse, Argentinasse, Mehhikosse, Sierra Leonesse. Igale kogumisretkele järgnes ka raamat. Durrell kogus tuntust loomakaitsjana, ta kohtles kinnipüütud loomi parimal võimalikul viisil ega eelistanud kunagi selliseid loomi, kelle eest kollektsionäärid kõrgemat hinda maksid. Selline teguviis erines teiste tolle aja loomapüüdjate käitumisest ning tõi Durrellile rahaliselt pigem kahju kui kasu.

Aastal 1951 abiellus ta Jacqueline Sonia Wolfendeniga.

1958. aastal läks ta uuesti Kameruni, seekord koos oma naisega. Sellel reisil korjas ta loomi juba enda loomaaia jaoks. Kuue kuu jooksul kogus Durrell koos abilistega üle viiesaja looma, mõned neist väga haruldased. Ekspeditsiooni lõppedes tõi ta loomad Inglismaale ja jättis nad ajutiselt oma ema maja tagaaeda. Probleem oli selles, et ta ei olnud leidnud veel kohta, kuhu oma loomaaed luua. Pärast pikki otsinguid leidis ta suurepärase koha Kanalisaartel Jerseys. Ta jätkas loomade kogumist Jersey loomaaiale.

Aastal 1963 asutas ta Jersey eluslooduse säilitamise trusti – maailma ühe juhtiva asutuse, mis on pühendunud ohustatud loomaliikide kaitsmisele. Vaatamata edule kummitasid Durrelli depressiooni- ja meeleheitehood, millele alkohol sageli kaasa aitas. 1979. aastal lahutasid Gerald ja Jacqueline abielu. Samal aastal abiellus Durrell Lee McGeorge Wilsoniga, kellega ta oli kohtunud 1977. aastal.

Hiljem tegi ta veel retki Uus-Meremaale, Austraaliasse, Madagaskarile, filmides loodust ja loomi BBC loodussarjade jaoks.

Oma elu lõpuaastad pühendas ta looduskaitsele, üritades päästa mitmeid hävimisohus liike.

Raamatuid

• "Loomad lapsevanematena"
• "Bandiidid"
• "Wilhelmina"
• "Sipelgaõgija lapsendamine"
• "Pavlo portree"
• "MacTootle"
• "Aie ja mina"
• "Bafuti hagijad"
• "Ema mehelepanek ja teised loomad"
• "Joobnud mets. Sahisev maa"
• "Jumalate aed"
• "Kohtumised loomadega"
• "Kolm piletit Adventure`isse"
• "Kuldsed nahkhiired ja roosad tuvid"
• "Kõnelev karp"
• "Lestafilee"
• "Loomaaed mõisas"
• "Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus..."
• "Loomaaed saarel"
• "Loomad minu kellatornis"
• "Minu pere ja muud loomad"
• "Noa laeva aastapäev"
• "Piknik ja teised võrratud lood"
• "Pilalind"
• "Tema ise ja muud loomad" (D. Hughes?)
• "Uus Noa"
• "Ülekoormatud Noa laev"
• "Linnud, loomad ja sugulased"

Vaata ka

• Durrelli Loomapark