Georg Karlos Rathlef
Georg Karlos Rathlef (15. veebruar 1846 Tallinn – 15. juuli 1914 Tartu) oli Eesti ajaloolane ja pedagoog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Georg Karlos Rathlef oli baltisakslase Karl Albert Rathlefi poeg.[1]
Õppis aastatel 1856–1864 Tartu kubermangugümnaasiumis ja 1864–1869 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas kandidaadi astmega. 1869–1872 õpetaja Birkenruh' kasvatusasutuses (Bērzaine gümnaasium). 1873–1875 jätkas õpinguid Göttingeni ja Leipzigi ülikoolis. 1875–1914 ajaloo, geograafia ja saksa keele õpetaja ning inspektor Kollmanni-Zeddelmanni-Walteri klassikalises eraõppeasutuses Tartus. Andis tunde ka teistes saksa erakoolides. Uurinud Vana-Liivimaa ajalugu. Oli ka kirjanduslikult tegev.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Das Verhältniss des livländischen Ordens zu den Landbischöfen und zur Stadt Riga im dreizehnten und in der ersten Hälfte des vierzehnten Jahrhundert. // Verh. GEG VIII, Tartu, (1875)
- Das Verhältniss der kleinen Meisterchronik zum Chronicon Livoniae Hermanus von Wartberge und zur Reimchronik. // Verh. GEG VIII, Tartu, (1875).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 267
- Album Dorpato-Livonorum. Dorpat, 1908, 234
- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 607
- Album Livonorum. Lübeck, 1972, 199.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.