General Motorsi B-platvorm

General Motorsi B-platvorm oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1996 General Motorsi täissuuruses (full-size), tagaveoga, raamile ehitatud (body-on-frame) autosid.

1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: A-platvormi kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland (koos Pontiaci kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning C-platvormi luksuslikud Cadillacid. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six.

B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991.

B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936-1947 ja uuesti 1950-1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.^[1]^[2]

B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutasiid enamus B-platvormi autosid esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.-1960. mudeliaastate Oldsmobile kasutas mitmelehelisi lehtvedrusid). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961-1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958-1960 Buickid ja 1959-1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959-1960 Pontiacid, 1959-1964 Chevrolet'd ja 1961-1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta.

1965.-1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku llgi 12.96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, Ford Mudel T ja Fiat 124 järel).^[3]

1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas Chevrolet Caprice toodeti platvormil edasi.

1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).^[4] 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti Texases Arlingtoni tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/Suburban) B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi Fordi Panther.

Viited

↑ Motor, Ate Up With (17. juuli 2008). "Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor". Ate Up With Motor (Ameerika inglise). Vaadatud 11. novembril 2024.
↑ "Mitchell Interview". web.archive.org. 21. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2010. Vaadatud 11. novembril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
↑ Kowalke, Ron (1997). Standard Catalog of American Cars 1946–1975 (inglise). Krause Publications. ISBN 0-87341-521-3.
↑ Bonsall, Thomas E. (2004). The Cadillac Story: The Postwar Years (inglise). Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-4942-8.

[1] Motor, Ate Up With (17. juuli 2008). "Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor". Ate Up With Motor (Ameerika inglise). Vaadatud 11. novembril 2024.

[2] "Mitchell Interview". web.archive.org. 21. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2010. Vaadatud 11. novembril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[3] Kowalke, Ron (1997). Standard Catalog of American Cars 1946–1975 (inglise). Krause Publications. ISBN 0-87341-521-3.

[4] Bonsall, Thomas E. (2004). The Cadillac Story: The Postwar Years (inglise). Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-4942-8.

[1]

[2]

[3]

[4]