Gene Kranz

Gene Kranz
	Kranz 2005. aastal
Sünninimi	Eugene Francis Kranz
Sünniaeg	17. august 1933 (91-aastane); Toledo, Ohio
Rahvus	ameeriklane

Eugene Francis Kranz (sündinud 17. augustil 1933), tuntud kui Gene Kranz, on endine NASA pealennujuht ja tippjuht.

Gene Kranz oli NASA esimese pealennujuhi Chris Krafti mantlipärija ning juhtis Gemini ja Apollo programmi ajal lennujuhte. Kranz sai kuulsaks, kui juhtis missiooni Apollo 13 ajal lennujuhtide püüdlusi päästa raskelt vigastatud kosmoselaeva meeskond. Kranz on esinenud dokumentaalfilmides, mängufilmides, raamatutes ja artiklites ning on oma teenete eest saanud Presidendi Vabadusmedali. Kranz lahkus NASA-st 1994. aastal.

Lapsepõlv ja noorus

Kranz sündis 17. augustil 1933 Ameerika Ühendriikide Ohio osariigis Toledos. Tema isa oli Saksa immigrandi poeg ja ta suri 1940. aastal, kui Eugene oli 7-aastane. Kranzil on kaks vanemat õde.

Tema huvi lennunduse vastu avaldus esimest korda keskkoolis. 1954. aastal sai ta bakalaureusekraadi aeronautikainsenerinduses. Pärast ülikooli sai ta sõjaväe reservleitnandiks ja 1955. aastal lõpetas edukalt lendurite väljaõppe. Varsti pärast seda tutvus ta Marta Cadenaga ja abiellus temaga.

Gene Kranz lahkus sõjaväest pärast Lõuna-Koreas teenimist, kus ta lendas F-86 Sabre'iga demilitariseeritud tsooni kohal patrull-lende. Pärast sõjaväekarjääri töötas McDonnell Aircraft Corporationis, kus osales rakettide väljatöötamises ja katsetamises.

NASA karjäär

Pärast McDonnellist lahkumist liitus Eugene NASA kosmose rakkerühmaga ja asus tööle missiooni juhtimiskeskuse protseduuride ohvitserina. Kranz nimetas elulooraamatus oma esimest missiooni, kus ta lennujuhina osales, Mercury-Redstone 1, "nelja tolli lennuks", sest selle start ebaõnnestus.

Protseduuride ohvitserina pidi Kranz tagama missiooni juhtimiskeskuse ja stardikontrolli koostöö. Ta kirjutas selle jaoks juhendid, mis kirjeldasid, millal saab missioon jätkuda ja millal tuleb missioon katkestada. Lisaks vastutas ta kosmoselendudel kasutatud radarijaamade koostöö eest.

Pärast Mercury-Atlas 6 missiooni sai ta abilennujuhiks ning oli selles ametis kahel Mercury missioonil ja kolmel esimesel Gemini missioonil. Pärast missiooni Gemini 3 lõppu sai ta lennujuhiks ja tema esimene vahetus oli Gemini 4 ajal. Pärast Gemini programmi lõppu oli Kranz lennujuht Apollo missioonide ajal ja muuhulgas teenindas ta Apollo 7 ja 9 missiooni. Ajaloolise Apollo 11 missiooni ajal oli ta pealennujuht ajal, mil kuumoodul maandus Kuule.

Apollo 13

Tõenäoliselt tuntuim NASA mehitatud missioon, mida Gene Kranziga seostatakse, on Apollo 13, mis pidi sooritama kolmanda Kuule maandumise. Kranzi juhitud lennujuhtide rühm oli valves ajal, mil Apollo 13 juhtimis- ja teenindusmoodul plahvatas. Kranzi rühm arvutas välja, kuidas meeskond peab elektrit, vett ja hapnikku säästma, et elusana Maale tagasi jõuda. Lisaks juhtis Kranzi meeskond laeva kursi korrigeerimisi ja aitas välja töötada süsteemide taaskäivitamise protseduure. Pärast meeskonna edukat maandumist said Kranz, tema juhitud lennujuhtide rühm ja Apollo 13 astronaudid Presidendi Vabadusmedali.

Hilisem karjäär

Kranz töötas lennujuhina kuni Apollo programmi lõpuni. Apollo 17 oli tema viimane missioon, kus ta lennujuhina jälgis missiooni starti. 1974. aastal sai ta NASA missioonide osakonna asedirektoriks ja 1983. aastal sama osakonna direktoriks. Ta lahkus NASA-st 1994. aastal pärast missiooni STS-61 lõppu, mille käigus parandati ära vigane Hubble'i kosmoseteleskoop.

Isiklikku

Kranz on abielus Marta Kranziga, kellega tal on kuus last.

"Läbikukkumine ei ole valikuvõimalus"

Kuulsaim Gene Kranziga seostatud tsitaat on "Läbikukkumine ei ole valikuvõimalus". Seda tsitaati kasutas ka Ed Harris, kes kehastas filmis "Apollo 13" Gene Kranzi. Tegelikus elus Kranz seda lauset Apollo 13 kriisi ajal ei öelnud, vaid kasutas seda oma 2000. aastal avaldatud autobiograafia pealkirjana, sest see kirjeldas tema meelest missiooni Apollo 13 ajal missiooni juhtimiskeskuses töötanud inimeste olekut ja eesmärke. Lisaks on seda lauset hiljem öelnud enda peetud loengutel.