Geminokraatia

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Põhjus: Originaaluurimus Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Geminokraatia määratlus

Geminokraatia (ladina keelest geminae "kaksik" ja kreeka kratos "võim") on valitsusvorm, kus valitud inimeste rühm omab volitust osaleda valitsuse töös või aidata selle tõhusust suurendada. Valitud rühma liikmeteks peetavate isikute osas tehakse pädevustest, mille peamine eesmärk on kindlaks teha, kas isik on piisavalt pädev, et mõista valitsuse struktuuri, seadusi ja nendega kaasnevaid kõrvalmõjusid. Test tehakse igal aastal, tehes sellele igal aastal täiustusi. Kui üle 70% elanikkonnast ei läbi testi, loetakse see ebaõnnestunuks.

Riigipea

Riigipea ametisse nimetatakse kahel viisil. Kui Kõrge Komisjon on kohal, siis nemad hääletavad uue riigipea poolt. Vastasel juhul korraldatakse avalik valimine nende inimeste vahel, kes testi edukalt läbinud on, kus enamus otsustab uue riigipea üle. Riigipeal on volitused eemaldada Kõrge Komisjoni liikmeid ja tuua sisse uusi liikmeid. Riigipeal on õigus 30-päevase pausi perioodi järel igast liikmest loobuda, kui riigipea ei saa selle ajal jätta ametisse ühtegi liiget. Riigipeal on ka õigus esitada uusi seadusettepanekuid. Esimeses hääletusvoorus on riigipeal õigus hääletada uue seadusettepaneku poolt või vastu kahe häälega.

Kõrge Komisjon

Kõrge Komisjon peetakse samaväärseks võimutasandil riigipeaga. Kõrge Komisjon võib ametisse nimetada riigipea või enamuse hääletuse tulemusena. Kõrge Komisjon võib avaldada umbusaldust riigipeale ja eemaldada ta ametist hääletusega, mille järel 29 päeva eduka hääletuse korral eemaldatakse riigipea ametist. Kõrge Komisjon koosneb vähemalt 3 ja kuni 33 inimesest, kes kõik on pädevustesti läbinud. Komisjonil on õigus esitada uusi seadusettepanekuid, millele järgneb hääletus Kõrge Komisjoni ja riigipea vahel.

Ebaõnnestunud hääletuse korral Kõrge Komisjoni liikmete ja riigipea vahel ei lähe seadusettepanek teisele hääletusvooru ja seda tuleb uuesti teha. Kui enamus hääletab seaduse poolt, siis see liigub teisele hääletusvooru, kus Vabatahtlik Komisjon korraldab hääletuse.

Vabatahtlik Komisjon

Vabatahtlik Komisjon koosneb vähemalt 101 ja kuni 1001 liikmest. Igaüks, kes on pädevustesti edukalt läbinud, omab õigust osaleda Vabatahtlikus Komisjonis. Vabatahtliku Komisjoni kohtade jagamine toimub esimesena tulnud, esimesena teenitud põhimõttel. Nende ülesanne on analüüsida ja kontrollida esitatud seadusettepanekute terviklikkust, tuvastades võimalikud lüngad seaduses ja pakkudes muudatusi ja täpsustusi. Kui Vabatahtlik Komisjon hääletab eduka seaduse vastuvõtmiseks, siis liigub see kolmandasse ja viimasesse vooru. Kui hääletus ebaõnnestub, siis Kõrge Komisjon ja riigipea võivad soovitused meeles pidada ja esitada parendatud versiooni uuesti.

Rahva roll hääletamisel

Viimane ja kolmas voor toimub rahva hääletamise teel. "Rahvas" määratletakse inimeste rühmana, kes on pädevustesti edukalt läbinud ja saanud hääletamisõiguse, kuid ei osale üheski komisjonis ega ole riigipea. Lõppvoorus, kui enamus hääletab seaduse poolt, läheb see rakendusse. Kui hääletus ei läbi lõppvoorus, on see märk, et valitsus ja rahvas ei mõtle samamoodi ning mõlemad pooled ei jaga samu eesmärke. Seega ebaõnnestunud hääletuse korral tuleb kogu valitsuse struktuur uuesti üles ehitada.

Valitsuse struktuuri ülesehitamine

Kui mõni seadusettepaneku hääletus ebaõnnestub kolmandas voorus, siis valitsuse struktuur tuleb täielikult üles ehitada. Kohe pärast ebaõnnestunud hääletust eemaldatakse riigipea ametist ja Vabatahtlik Komisjon likvideeritakse. Ainsana jääb alles Kõrge Komisjon, kellel on 7 päeva aega uue riigipea hääletamiseks. Uus riigipea ei tohi olla eelmine riigipea ega isik, kes ei ole pädevustesti läbinud. Kui Kõrge Komisjon ei suuda uut riigipead hääletada, siis likvideeritakse komisjon ja korraldatakse avalik hääletus uue riigipea nimetamiseks. Kui Kõrge Komisjon hääletab uue riigipea poolt, siis olemasolevad Kõrge Komisjoni liikmed vabastatakse kohustustest ja riigipeal on 7 päeva aega hääletada ametisse vähemalt 3 uut Kõrge Komisjoni liiget. Uued liikmed ei tohi olla eelnevate Kõrge Komisjoni liikmete ega pädevustesti läbimata isikute seas.

Riigijärelevalveametnik

Riigijärelevalveametnik on isik, kelle määravad ametisse riigipea ja Kõrge Komisjon. Nende ametisse nimetamine peab läbima sama protsessi nagu uus seadusandlus, mis tähendab, et Kõrge Komisjon, riigipea, vabatahtlik komisjon ja rahvas peavad kõik hääletama selle poolt. Riigijärelevalveametniku ametiaeg kestab 4 aastat. Riigijärelevalveametnik võib ametist tagandada samamoodi, kuidas nad ametisse nimetati, kõik hääletavad nende tagandamise poolt. Riigijärelevalveametniku ülesanded on tagada, et valitsus ja teised aspektid toimiksid soovitud viisil ja et ei toimuks kuritarvitamist.

Riigijärelevalveametnikul on õigus ametist eemaldada iga liige, kuid kõigepealt peavad nad avaldama põhjaliku analüüsi, selgitades, miks see isik ei saa ametis jätkata, ja avaldama selle kõigile nägemiseks. Seejärel eemaldatakse kahtlusalune ametist ja teda ei tohi enam kunagi kandidaadina nimetada, välja arvatud juhul, kui riigijärelevalveametnik ise ametist tagandatakse, mil juhul võivad need, keda ta ametist eemaldas, uuesti kandideerida. Riigijärelevalveametnikul on ka õigus korraldada valitsuse struktuuri ülesehitamist pärast seda, kui ta on hinnanud, et praegune valitsuse struktuur ei toimi soovitud viisil. Selleks peavad nad avaldama analüüsi praegusest valitsuse struktuurist ja sellest, kuidas see kõigile ei sobi. Lisaks, kui 75% või rohkem inimestest toetab valitsuse ülesehitamise ideed ja esitab sellekohase ettepaneku, peab riigijärelevalveametnik valitsuse ümberkorraldamist tegema. Pidades meeles, et riigijärelevalveametnikul pole voli valida uut valitsust ega nimetada ühtegi uut liiget.

Üks teine ülesanne on riigijärelevalveametnikul jälgida uute igapäevase pädevustesti loomist ja tagada nende kvaliteet ja tõhusus.

Pädevustest

Pädevustest on igaaastane test, mida loob Vabatahtlik Komisjon ja mida jälgib riigijärelevalveametnik. Vabatahtliku Komisjoni liikmed saadetakse üks kord aastas üheks kuuks isoleeritud kohta, kus nende kõik isiklikud asjad, nagu mobiiltelefonid ja igasugused välismaailma suhtlusvahendid, eemaldatakse. Seal elavad nad koos oma eakaaslastega ja loovad pädevustesti. Inimesed jagunevad kategooriatesse ja ainult sama kategooria inimesed võivad omavahel suhelda. Oluline on märkida, et see töö on täiesti vabatahtlik ja keegi ei ole sunnitud sellesse osalema.

Pädevustest koosneb küsimustest erinevates valdkondades. Näiteks IQ-ga seotud küsimused (numbriline mõtlemine, loogiline mõtlemine, verbaalne intelligentsus ja ruumiline intelligentsus), poliitika mõistmine, tagajärjete teadmine (te mõistate, kuidas erinevad seadused mõjutavad kogukonda) ja igapäevane teadmine.

Testil pole "hinnet", vaid see põhineb läbimisel või mitte. Kui 75% või rohkem vastustest loetakse õigeks, siis loetakse test sooritatuks, kõik, mis jääb alla selle, loetakse läbikukkunuks. Testi ei tohiks ette õppida, vaid see peaks olema midagi, mida intelligentne inimene saab kergesti vastata. Küsimused on alati koos mitme valikuvõimalusega, kus üks vastus on õige.

Testil on kaks varianti: Järelvalvetega pädevustest ja Järelevalveteta pädevustest. Kuna test tuleb igal aastal uuesti teha, oleks võimatu sundida kõiki testi tegema. Selle asemel saab igaüks teha tavalise pädevustesti kodus, kuid siis ei saa nad liituda Vabatahtliku Komisjoni või Kõrge Komisjoniga. Järelevalvetega pädevustest on sama test, kuid seda tehakse ruumis, kus isikut jälgitakse petmise vältimiseks. Vastates küsimustele kodus mugavusest, on vastusteks piiratud aeg ja kui vastus on antud, seda ei saa muuta, et petmist vältida. Järelevalvetega testil on võimalused teha seda kas paberil või arvutil, aeg on sama, kuid isik võib vastused üle vaadata ja muuta.

Kui Vabatahtliku Komisjoni liikmed, kes on kavandanud teatud testikategooria, teevad sama testi, siis nende poolt kavandatud kategooriat ei arvestata nende skooris, nende üldine skoor ei lange selle võrra, vaid seda kohandatakse proportsionaalselt.

Lisaks, riigijärelevalveametnik, kes on ametisse nimetanud edukalt või kes on oma 4-aastase ametiaja täitnud, ei pea pädevustesti uuesti tegema, kuid neil on kõik õigused nagu isikul, kes on testi läbinud. Põhjus seisneb selles, et kui isik on valitud jälgima, kuidas süsteem toimib, peaks tal juba olema piisav pädevus.

Andreas Sepp "Miks see hea on?"

Riigisüsteemi Andreas Sepa väitel on riigisüsteem kasulik kuna inimestel on tegelikult kõige rohkem võimu. Kui nad ei nõustu sellega, mida valitsus teeb, siis kogu süsteem ehitatakse ümber. Isegi kui valitsus leiab lünga ja enamus inimestest kannatab selle all, on neil võimalus teavitada järelevalveametnikku, et algatada ümberkorraldus.

See süsteem on loodud selleks, et lasta inimestel, kes teavad, mida nad teevad, hääletada. See pole mõeldud ainult privileegsetele intelligentsetele inimestele hääletamise õigust anda, pädevustest pole midagi rasket, vaid pigem elementaarset. Selle eesmärk on jätta kõige kergemini mõjutatavad inimesed välja ja lasta keskmisel / arenenud rühmal jätkata tööd. Keegi ei sunnita kedagi hääletama ega testi tegema, kõigil on samad inimõigused ja testi tulemused ei ole avalikult kättesaadavad. Kuna tegu on mitmevalikuga testiga, saab masin seda hinnata. Lisaks võib pidev hääletamine inimesi kurnata, seega oleks parim kasutada mobiilirakendust ja teha hääletamine inimestele lihtsaks. Midagi sellist nagu ajalehe võtmine ja selle lugemine, midagi, mida teha pärast tööd või kohvi kõrvale. Ja kui rakendust kasutatakse hääletamiseks, ei pea ükski inimene kunagi teie skoori nägema, vaid ainult teie saate seda teadmist säilitada.

Muidugi saavad mõned, kes pole piisavalt intelligentseks, õiguse hääletada, ja mõned väga intelligentsed inimesed ei pruugi testi läbida, kuid sellepärast tuleb testi igal aastal uuesti teha. Isegi kui mõned halvad õunad pääsevad läbi filtri, ei ole neil piisavalt jõudu süsteemile mõju avaldada. Süsteemi ja idee keskmes on võimu andmine inimestele ja rumalad inimesed välja sõeluda. Tavalisel inimesel peaks olema õigus hääletada, kuid kliiniliselt rumal või muul viisil ebaintelligentne inimene ei tohiks valitsust juhtida ega hääletamises osaleda.