Galen

See artikkel on Saksamaa aadlisuguvõsast; Taani aadlisuguvõsa kohta vaata Galen (Taani aadlisuguvõsa)

Galen on Vestfaalist pärinev saksa aadlisuguvõsa, mille pärusvaldused asusid Marki krahvkonnas.

Galenite suguvõsa sai alguse Gahleni asula juurest, mis sellele ka nime andis. Seetõttu on selle liikmeid mõnikord nimetatud ka von Gahleniteks. Esimene Galen on nimeliselt teada 1138. aastast. Nad olid Gahleni isandad ning kuulusid Kölni peapiiskopi kaaskonda. Alates 13. sajandist olid Galenid Marki krahvide linnusepealikud, tihti oli nende nimeks Rotger. Hiljem sattusid Galenid ka Soesti ja Münsteri kanti, aga ka Liivimaale, kus nad Dünaburgi lähedal endale valduseid hankisid. Alates 15. sajandist kuulusid mitmed Galenid ka Liivi ordusse, neist olulisim oli Heinrich von Galen, kes oli 1551–1557 Liivi ordu maameister.

Galenite üks Saksamaa harudest sai 1665. aastal vabahärra staatuse ning 1803–1918 valitsesid nad krahvidena Galeni krahvkonda. Galenite suguvõsa eksisteerib tänaseni.

Suguvõsa liikmeid

Heinrich von Galen (surnud 1557), Liivi ordu maameister
Johann von Galen (1604–1653), admiral
krahv Christoph Bernhard von Galen (1606–1678), Münsteri piiskop
krahv Ferdinand Heribert von Galen (1831–1906), Saksa Riigipäeva liige
Augustinus von Galen (1870–1949), benediktiinimunk ja preester
Emanuel von Galen (1877–1950), Maapäeva liige, Clemens August ja Franz von Galeni nõbu
krahv Clemens August von Galen (1878–1946), Münsteri piiskop ja kardinal, 2005 kuulutati õndsaks
krahv Christoph Bernhard von Galen (1907–2002), paavsti salakammerhärra
Franz von Galen (1879–1961), Maapäeva saadik
Margarete von Galen (sündinud 1955), jurist ja Berliini advokatuuri president

Kirjandus

Curland gennant Gahlen - "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft" 1935. Lk. 491-495
von Galen gennant Halswig - Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info vapp