Gagaat

Gagaat ehk pigisüsi
Töötlemata gagaaditükk
Omadused
Keemiline valem	C,H,O + H2O
Mineraaliklass	mineraloid
Värvus	must, harvem tumepruun
Tihedus	1,3–1,4 g/cm³
Kõvadus	2,5–4,0
Süngoonia	amorfne aine
Kriips	pruun
Murdepind	karpjas
Läige	klaasiläige

Gagaat (nimetus on antud Lüükia linna Gagas järgi), ka pigisüsi on fossiilse söe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutatakse vääriskivina ehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtud helmeid ja nööpe.

Koostiselt on gagaat bituumenist läbi imbunud fossiliseerunud puit, mida leidub pruunsöelt kivisöele ülemineku faasis söelademetest. Gagaati leidub enim Whitby lähedal Inglismaal ja Põhja-Hispaanias Astuurias. Väiksemaid leiukohti on Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Portugalis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Välimuselt sarnaneb gagaat oonüksi või musta turmaliiniga. Nagu pärl, vääriskorall ja merevaik kuulub gagaat orgaanilise päritoluga ehtekivide hulka.

Kasutamine

Gagaadist esemeid on leitud juba esiaja hauapanustena. Seda on leitud ka näiteks Briti saartel asuvaist rooma asundustest, kust gagaatesemeid saadeti Rooma. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal oli tavaks teha leinarõivastuse juurde kuuluvad ehted mustast gagaadist. Gagaadi imitatsioonidena loodi 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tehismaterjalid eboniit ja bakeliit.

Pildid

• 
  Gagaaditükk ja lihvitud gagaadipalad
• 
  Medusa pead kujutav ovaalne gagaadist ripats aastaist 43–410
• 
  Gagaadist leinapross 19. sajandist

Välislingid

• Gagat oder Jet. – Edelstein-Knigge von Prof. Leopold Rössler
• Jet. – Conservation and Art Materials Encyclopedia Online (CAMEO)