Fuugakunst

"Fuugakunst", esimene osa (40 min)

"Fuugakunst" (saksa keeles "Die Kunst der Fuge", Bachi teoste numeratsioonis BWV 1080) on Saksa barokkhelilooja Johann Sebastian Bachi üks tuntumaid teoseid, tsükkel 14 fuugast ja 4 kaanonist D-mollis. Tsükli aluseks on üks põhiteema ning üldjoontes on osad reastatud keerukuse kasvamise järjekorras.

"Fuugakunsti" on peetud nii üheks parimaks näiteks Bachile ja kogu barokkmuusikale iseloomulikust keerukast kompositsioonilaadist, milles kasutatakse arvukaid variatsioone, kontrapunkti, mitmehäälsust ja peidetud sümboolikat. Seda on nimetatud ka üheks maailma muusikaajaloo tippteoseks.

1742. aastal alustatud teos jäi J. S. Bachi surma ajal 1750. aastal lõpetamata. Teose viimane osa on "Fuga a 3 Soggetti" ("Fuuga 3 teemal" itaalia keeles), mille kohta on kasutatud ka nimesid "Lõpetamata fuuga" ja "Contrapunctus 14". Mitmed musikoloogid ja muusikud on hinnanud oma muusikalist geniaalsust piisavalt kõrgelt, et see ära lõpetada; ükski niisugune lõpetatud versioon pole siiski saavutanud piisavat populaarsust, et saada üleüldiselt kasutusele võetud Bachi algversiooni asemel. Mitmed autorid nagu Indra Hughes on leidnud ka, et teos võis jääda "lõpetamata" kujule tahtlikult. Douglas Hofstadter kasutas raamatus "Gödel, Escher, Bach" "Fuugakunsti" lõpetamatust metafoorina, illustreerimaks Gödeli mittetäielikkuse teoreeme.

"Fuugakunst" on säilinud käsikirjas (umbes 1740-1746 ja kolm lisa) ja kahes trükiversioonis (1751 ja 1752), mis ei ole omavahel täielikult kooskõlas. Seetõttu on tsükli hilisemas esitustraditsioonis olnud käibel osade mõnevõrra erinevaid järjestusi.

Teose partituuris ei ole esituskoosseisu määratletud. Levinuimad instrumendid "Fuugakunsti" esitamisel on orel, klaver ja klavessiin, kuid tehtud on ka arvukalt arranžeeringuid teistele pillidele ning töötlusi mitmesugustes stiilides džässist hevini.

Eestis on "Fuugakunsti" esitanud näiteks Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel (2024), nende salvestis on teadaolevalt ainus "Fuugakunsti" täiemahuline salvestis Eestis. Maailmas kuuluvad tuntuimate "Fuugakunsti" interpreetide hulka Glenn Gould, Tatjana Nikolajeva, Jordi Savall ansambliga Hesperion XX, Akademie für Alte Musik Berlin ja Angela Hewitt.

Kirjandus

Eva Lepik, "Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsükkel ja Johann Sebastian Bachi "Die Kunst der Fuge": struktuursed sarnasused", 2004
Hans Heinrich Eggebrecht, "Bachs Kunst der Fuge: Erscheinung und Deutung", München: Piper, 1984
Max Ritter, "Joh. Seb. Bachs Kunst der Fuge: mit in den Notentext eingefügten: Analysen und Bemerkungen", Leipzig: Hesse, 1910

Välislingid