Fujiwara no Kintō
Fujiwara no Kintō (藤原 公任) | |
---|---|
![]() Kintō kujutatuna Kikuchi Yosai poolt | |
Sündinud |
966 Jaapan |
Surnud |
1041 (74–75 aasta vanuses) Jaapan |
Rahvus | jaapanlane |
Elukutse | luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, ametnik |
Žanr | waka |
Tuntud teoseid | "Wakan rōeishū" |
Lapsed | Fujiwara no Sadayori |
Sugulased |
Fujiwara no Yoritada (isa) Fujiwara no Michinaga (nõbu) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/cb/Dainagon_Kinto_beside_a_Waterfall_LACMA_M.2006.136.240.jpg/220px-Dainagon_Kinto_beside_a_Waterfall_LACMA_M.2006.136.240.jpg)
Fujiwara no Kintō (藤原 公任; 966–1041[1]), tuntud ka kui Shijō-dainagon[2] (tõlkes neljanda tänava suurnõunik[3]), oli Heiani ajastul elanud jaapani luuletaja, luulekriitik, luuleteoreetik, kalligraaf[2], flötist[2] ja ametnik.
Teda peetakse oma aja mõjuvõimsaimaks luuleteoreetikuks ja luuletajaks.[1][3]
Tegevus kirjanduse ja luule vallas
[muuda | muuda lähteteksti]Kintō oli Heiani ajastu kultuuriringkondades laialt austatud[4] ja tema hinnangutel oli suur mõjuvõim[5], seetõttu oli ta üks populaarsemaid luulekohtumiste (uta-awase) kohtunikke.[1] "Ōkagami" ("Suur peegel") kirjeldab, et Kintōt austati täpsemalt tema suure asjatundlikkuse tõttu "kolmes laevas", st hiinakeelses luules, jaapanikeelses waka-luules ja muusikas.[3] Väidetavalt oli Kintō mõjuvõim sedavõrd suur, et kirjanik Murasaki Shikibu ei julgenud tema seltskonnas rääkida ja üks Kintō kriitika osaks saanud luuletaja näljutas end seetõttu surnuks.[5] Murasaki kasutas hiljem mitmeid ridu Kintō luuletustest oma kuulsas teoses "Genji monogatari" ("Genji lugu").[5]
1000. aasta paiku osales Kintō kolmanda keiserliku luuleantoloogia "Shūi Wakashū" ("Luulenopete kogu") koostamisel.[5]
Lisaks jaapani keelele luuletas Kintō ka hiina keeles[2], imetledes sügavalt Hiina luuletaja Bai Juyi loomingut[5], ja koostades 1011. aastal jaapani ja hiinakeelsetest luuletustest koosneva antoloogia "Wakan rōeishū" ("Jaapani ja Hiina luulet etlemiseks")[1] Samuti kirjutas mitmeid luuleteoreetilisi tekste nagu "Shinsen Zuinō" ("Uus valik luule aluseid")[1] ja "Waka Kuho" ("Üheksa waka vormi")[5]
Ta koostas nimekirja kolmkümne kuuest luulepühakust (Sanjūrokkasen)[1], valides sinna Asuka, Nara ja Heiani ajastute parimad luuletajad.
Keiserlikesse antoloogiatesse on jõudnud 89 (mõnedel andmetel üle 100[6]) tema luuletust.[1] Samuti on ta esindatud luulekriitik Fujiwara no Teika koostatud kuulsas antoloogias "Hyakunin Isshu" ("Sada luuletust, sada luuletajat").[1]
"Shūi Wakashūs" märgitakse, et luuletus on kirjutatud vanast kosest külaskäigul Daikakuji templi juurde. Tähelepanuväärne on luuletuses kasutatud, algselt Hiina luulest pärinev, võte, kus värsid algavad sama silbiga.[1]
Osaline bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Wakan rōeishū (Jaapani ja Hiina luulet etlemiseks; u 1013[7])[1], 217 jaapani ja 587 hiinakeelsetest luuletustest koosnev antoloogia[6]
- Waka Kuho (Üheksa waka vormi)[5], luuleteoreetiline essee
- Shinsen Zuinō (Uus valik luule aluseid)[1], luuleteoreetiline essee
- Kingyokushū (Kuld ja kalliskivid)[5], valik luuletusi, mida Kintō eeskujulikuks pidas[7]
- Shinsōhisō[5]
- Kintō Kyō Shū / Kintōshū (Isand Kintō kogu), 385 luuletusega[6] Kintō isikukogu[7]
- Shūishō / Shūishū (u 968 - 1008), luuleantoloogia, hiljem keiser Kazan Tennō poolt ümbertoimetatud "Shūi Wakashūks" (Luulenopete koguks)[7]
- Niyōihōshū (Budistlike aarete kogu), 775 luuletusega luuleantoloogia[6]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kintō kuulus Fujiwara suguvõssa, olles regent Fujiwara no Yoritada poeg.[6] Ta poeg oli luuletaja Fujiwara no Sadayori.[8] Samuti oli Kintõ nõbu mõjuvõimas regent Fujiwara no Michinaga.[2][9]
Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ^a Selle võtte hiinapärases algvormis algasid read sama häälikuga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Fujiwara; Allik 2014, lk 143.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Teele 1976, lk 145.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Haruo, Arntzen 2008, lk 285.
- ↑ Keene 1999, lk 283.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Teele 1976, lk 146.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Frédéric; Roth 2002, lk 204.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Miner; Morrell; Odagiri 1988, lk 150.
- ↑ Keene 1999, lk 602.
- ↑ Waley 2012
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Keene, Donald (1999). "Seeds in the Heart: Japanese Literature from Earliest Times to the Late Sixteenth Century". Columbia University Press. ISBN 978-0231114417
- Frédéric, Louis; Roth; Käthe (2002). "Japan Encyclopedia". Harvard University Press reference library. Harvard University Press. ISBN 9780674017535
- Fujiwara no Teika; Allik, Alari (tõlk.) (2014). "Sada luuletust, sada luuletajat". Tallinna Ülikooli kirjastus. ISBN 9789-985-58-775-1
- Haruo Shirane; Arntzen, Sonja (2008). "Traditional Japanese Literature: An Anthology, Beginnings to 1600". Translations from the Asian classics. Columbia University Press. ISBN 9780231136976
- Miner, Earl Roy; Odagiri, Hiroko; Morrell, Robert E. (1988) "The Princeton Companion to Classical Japanese Literature. Princeton Paperbacks". Princeton University Press. ISBN 9780691008257
- Teele, Nicholas J. (1976). "Rules for Poetic Elegance. Fujiwara no Kinto's Shinsen Zuino & Waka Kubon". Monumenta Nipponica, (Vol. 31, no. 2.) lk 145–164. DOI:10.2307/2384458
- Waley, Arthur (2012). "The Tale of Genji. Dover Thrift Editions". Courier Corporation. ISBN 9780486111650
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fujiwara no Kintō |
- Valik Kintō luuletusi. Wakapoetry.net (inglise keeles)