Mine sisu juurde

Fromhold von Ungern

Allikas: Vikipeedia

Fromhold von Ungern (tapeti 1602) oli Liivimaa aadlik ja Poola-Leedu ning Rootsi sõjaväelane

Ungernite suguvõsast põlvnev Fromhold von Ungern sündis Aderkaši (Fistehl) ja Patkule (Gilsen) mõisniku Fromhold von Ungerni ja Magdalene von Tiesenhauseni pojana.

Fromhold von Ungern võitles "truult ja vapralt" Liivi sõjas, ning kui kuningas Stefan Batory külastas 1582. aastal Riiat, lootis Ungern saada temalt kuninglikku kinnitust oma isa Patkule mõisale. Kuigi kuninglikku kinnitust saada ei õnnestunud, väljastas asehaldur Mikołaj Radziwiłł Rudy talle 5. septembril 1582 tõendi, mis kinnitas, et Ungern võib loota kuninglikule heatahtlikkusele oma truu ja vapra teenistuse eest. Kuningliku kinnituse Patkule mõisale sai ta alles 1589. aastal, misjärel omandas oma vennalt mõisa.[1]

Kui Poola-Rootsi sõja ajal tungis hertsog Karl oma vägedega Liivimaale, ning poolakad hakkasid vägesid koguma, pani Ungern oma Patkule mõisast välja kaks ratsanikku.[1] Peagi aga vahetas Fromhold von Ungern oma venna eeskujul poolt ning astus rootslaste teenistusse, mispeale Karl määras ta Alūksne linnusepealikuks. Kui krooni suurkantsler Jan Zamoyski alustas 1602. aastal vastupealetungi, piiras ta sisse ka Alūksne ja garnison oli peagi sunnitud nälja tõttu poolakatele alistuma. Suurkantsler võimaldas Ungernile alistumise eest vaba läbipääsu Rootsi aladele ning andis talle ka vastavasisulise turbekirja. Ungern soovis ratsutada Pärnusse, kuid Alūksne ja Antsla vahel tungisid talle ja tema saatjatele kallale Poola kasakad ning tapsid Fromhold von Ungerni, Christoph Korffi ja veel üheksa inimest. Lisaks võtsid nad vangi Ungerni alaealise poja ning põletasid maha tapetute peatuskohaks olnud majad. Kantsler avaldas vahejuhtumi osas nördimust, ning algatas uurimise, mis küll tagajärjetuks jäi.[1][2]

Fromhold von Ungern oli abielus Anna Gutsleviga, kes oli Puikule mõisniku Jürgen Gutslevi tütar ja Fege mõisniku Reinhold von Tiesenhauseni lesk. Abielust sündisid: