Friedrich Niggol

Friedrich Niggol (Järva Teataja, 8. juuli 1940)

Friedrich Niggol (5. jaanuar 1900 Tartu – 27. mai 1942 Tallinn) oli Eesti kohtunik.

Niggol sündis 5. jaanuaril Tartus käsitöölise pojana. Ta õppis Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis ja Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetades viimase 1919. aastal. Ta võttis osa Vabadussõjast. Aastatel 1920–1923 (lõpetas) õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta oli EYS Veljesto vilistlane.

Kohe pärast ülikooli lõpetamist asus Niggol 1923. aasta kevadel riigiteenistusse, töötades 1924. aastani Tallinna-Haapsalu Rahukogu juures kohtuameti nooremkandidaadina. Pärast 1924. aastal sooritatud eksamit määrati Niggol Tallinna tähtsamate asjade kolmanda jaoskonna kohtu-uurija kohusetäitjaks: algul oli ta vanem kohtuametikandidaat, kuid 1926. aasta jaanuaris sai täiskohaga sellele ametikohale. 1930. aasta jaanuaris nimetati ta Viljandi-Pärnu Rahukogu alaliseks liikmeks, kuni 1932. aastal paigutati Niggol ümber Rakvere-Paide Rahukogu abiesimeheks. 1934. aastal sai temast Tartu-Võru Rahukogu abiesimees. 1938. aastal määrati Niggol presidendi käskkirjaga Kohtukoja tsiviilosakonna liikmeks.

Vaatamata sellele, et ta kohtunikuna osales sageli ka kommunistide süüdimõistmisel, olid ta vaated vasakpoolsed ning ta uskus, et Nõukogude Liit on maailma parim ja arenenuim riik.

Pärast Boris Sepa tagandamist kohtuministri kohalt 1940. aasta 5. juulil sai temast Johannes Varese valitsuse kohtuminister. Enne seda oli ta kohtuministri asetäitja. Niggol oli ka 1940. aastal korraldatud valimiste peakomitee esimees, mistõttu oli ta hõivatud valimiste ettevalmistustöödega ega jõudnud kohtuministrina midagi olulist korda saata.

Sakslaste sissetungi ajal jäi Niggol Eestisse, arreteeriti ning suri Tallinna Keskvanglas tiisikusse.