Fjodor Vassiljev

Vassiljevi autoportree

Fjodor Aleksandrovitš Vassiljev (Фёдор Александрович Васильев; 22. veebruar 1850, Gattšina – 6. oktoober 1873, Jalta) oli vene maalikunstnik. Tuntud eelkõige lüüriliste maastikumaalide poolest.

Elulugu

Peterburi ametniku Aleksandr Vassiljevitš Vassiljevi dokumentides ei mainita tema kahte vanimat last üldse – Jevgeniat ja Fjodorit. Tema isa oli saanud nad abieluväliselt, vallalisena. "Fjodor oli teravalt teadlik oma olukorrast, kuid ta käitus kõikjal nii, et need, kes teda ei tundnud, oletasid, et ta on vere poolest vähemalt krahv," tunnistab kunstnik Ivan Kramskoi.

Kui Fyodor oli kümmeaastane, hakkas ta õlimaale tegema. Ta oli juba väga väikesena armastanud ajakirjadest pilte kopeerida. Ta õppis tasuta gümnaasiumis – oma hämmastavalt selge ja kõlava hääle eest, mis paistis silma kohalikus kirikukooris. Viieteistkümnesena, pärast isa surma, pidi ta hakkama hoolitsema oma lesestunud ema, oma õe ja kahe noorema venna eest.

Vasiljev õppis 1865–1868 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis ja 1871 vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias. Aastal 1866 armus kuulus maastikumaalija Ivan Šiškin Fjodor Vassiljevi õesse Evgenia Vassiljevasse. Šiškin tutvus Fjodoriga ja hakkas talle maastikumaalimist õpetama. Juulist novembrini 1867 maalisid Šiškin ja Vassiljev koos Valaami saarel. Hiljem tutvustas Šiškin Fjodorit Ivan Kramskoile, Ilja Repinile ning kunstikogujatele Pavel Mihhailovitš Tretjakovile ja Pavel Sergejevitš Stroganovile. Hiljem sai Vassiljevist Ivan Šiškini suur konkurent ning Šiškinit süüdistati sageli intriigide ja administratiivse mõjuvõimu kasutamises, et Vassiljev erinevatel kunstivõistlustel võidaks.

Aastal 1870 reisis Vassiljev koos Ilja Repiniga mööda Volgat, maal Vaade Volgale (1870) saavutas suure edu. Samal aastal sai temast Peredvižnikute liikumise liige (üks kahekümnest algsest liikmest).

Teoseid

• 
  "Mäed ja meri" (1872)
• 
  "Vihma eel" (1869–1871)
• 
  "Päikeseloojang Volgal", 1870
• 
  Valaami kirik, 1867
• 
  Omski maastik, 1868