Fjärd

See artikkel kirjeldab madalate reljeefidega kiillahtesid; kõrgete reljeefidega kiillahtede kohta vaata artiklit fjord.

---

Stockholmi saarestiku jäätunud mereveega ja lahtimurtud praamiteega fjärdid

Stockholmi sadama Värtahamneni esised skäärid (Stora Fjäderholmen) Saltsjönis

Fjärd (hääldusega fjäärd; rootsi keeles fjärd, inglise keeles fjard, soome keeles selkä) on fjordiga võrreldes topograafiliselt ühtlasem veega üle ujutunud lõhang, olemuselt liustikutekkeline kitsas ja piklik väin või kiillaht.

Tüüpiliselt on need kitsalt madalate sügavuste ja laugjalt kumerate kallastega ning ulatuvad kiiludena kaugele sisemaale. Lõhestunud ja hargnevate kitsustena lahutavad need saari, neemi, poolsaari ja maismaad, eelkõige rühmiti Fennoskandias.

Etümoloogia

Dialektika

Fjärd ja fjord on etümoloogiliselt samaväärselt tuletatud mõisted põhjagermaani keeltes. Rootsi keelde tuletub esimene sõna teisest sõnast, mis on omane norra keelele, mis pärineb omakorda vanapõhja keelest (vt fjǫrthr). Erinevus on seega peamiselt dialektiline — mõlemad tähendasid algselt meresõitjatele läbitavat kitsast sõiduvett ehk laevatatavat veeteed.

Fjärdidena võib vaadelda madalate reljeefidega rannikuid ja järvestikke Rootsis ja Soomes, samas kui eelnenud keelekasutus fjordidest domineerib Norra mägiselt kõrgete reljeefidega rannikute kohta Põhjameres ja Norra meres. Tulemaa saartel kutsutakse viimaseid indogermaani keelte eeskujul fiordo-deks ning Uus-Meremaa saartel ka fiord-ideks (maoori keeles tai matapari).

Rootslaste asustatud rannikutel Skandinaavias esinevad lisaks fjärden-lõpulised järvenimetused. Need pärinevad möödunud aegadest, mil samad veekogud olid veel riimveelised merelahed, mis maakerke tulemusel on ahenenud ja merest eraldunud, kuigi nimetused on keeleliselt jäänud samaks. Fjärd-lõpulisi geograafilisi nimetusi leidub fjordide kõrval ennekõike sisemerelistest Põhjamaadest. Islandil ja Fääri saartel nimetatakse mõlemaid fjörður-ideks (fäärikeelse ortograafiaga fjørður). Kõigiti on nendele sõnadele, erinevates keeltes, ühine viide laevateedele.

Lisatähendused

Förde (saksa keeles) ja firth (inglise keeles) on samaväärselt tuletatud sõnad, mis kirjeldavad veelgi tasastemate reljeefidega rannikuid. Kuid, neid on iseloomustanud mudased tasandikud ja soised suudmealad ning lammid. Neid esineb rohkem Põhja-Saksa madalikul (kus leidub hulgim nii veega täitunud kui soostunud sölle), Jüüti poolsaarel ja Briti saartel.

Mõiste

Fjärde esineb rohkesti põhjapoolusele lähemal asuvas parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes. Antarktika on lõunapoolusel seevastu suuresti jääga kaetud, ja sealne järsk topograafia vähem kultuuriliselt teada-tuntud. Mõiste kirjeldab enim geoloogiliste jõudude kui ka liustike toimel tekkinud pinnavorme Euroopas ning harvem Ameerikas ja Okeaanias.

Hüdroloogiliselt

Weichseli jäätumise nüüdseks sulanud liustike lehtersuuetena, graniiti uuristunud orgude ja lohkudena, seostatakse mage- või riimveega täitunud sälke eeskätt Bornholmi vesikonnaga, Gotlandi vesikonnaga, Ahvenamerega, Ahvenanraumaga, Selkämerega, Merenkurkkuga, Perämerega, Saaristomerega ja Soome lahega.

Geoloogiliselt

Fjärdid on veega ujutunud madalad ja võrdlemisi laugemad ruhiorud, st kunagiste liustike liikumisteed. Läänemere-äärsetel aladel esineb neid maakoore pealiskorras enim seal, kus domineerivad paleoproterosoikumi vältel Svekofenni orogeneesi ehk intensiivselt kurrutava ja deformeeriva mäetekkeprotsessi käigus tekkinud kristalsed kivimid. Kaljustena paljanduvad need mererannikute sälkudel (vrd soome keeles merenselkä), kuid ka järvestike sälkudel (vrd soome keeles järvenselkä). Need on erodeerunud ning täitunud kohalike setete ja kivimite kogumitega (sh rändrahnudega), mida hajutavad vooluveed ning merepinnatõus pärast viimast jääaega.

Näiteid

• Kanholmsfjärden
• Saxarfjärden
• Gåsefjärden
• Björkfjärden
• Saltsjön
• Airisto
• Kihti

Vaata ka

• Svekofenni mäestiku kulumine
• Fjordrannik ja riasrannik
• Tunnelorg
• Skääristik
• Kiillaht

Välislingid

•  Fjärd – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis