Feldšpatoidid
Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Võrreldes päevakividega on feldšpatoidid harvaesinevad mineraalid. Nad moodustuvad ränivaese magma kristalliseerumisel või moondumisel. Feldšpatoidid ei esine kivimi koostises kunagi koos kvartsiga, erandi võivad moodustada vaid ksenoliidid. Kui magma on ränist üleküllastunud, siis moodustuvad päevakivid ning ülejäänud ränist kvarts. Kui aga magma on ränist alaküllastunud, moodustuvad päevakivid ja feldšpatoidid. Keemilise reaktsiooni võrrandina näeks see välja nii: NaAlSiO4 (nefeliin) + 2SiO2 (kvarts) → NaAlSi3O8 (albiit). Nefeliin ja albiit on vastavalt feldšpatoidide ja päevakivide esindajad.
Tähtsamate feldšpatoidide hulka kuuluvad mineraalid on nefeliin, sodaliit, leutsiit, kankriniit, haüiin, lasuriit, skapoliit jne.
Feldšpatoide sisaldavad kivimid on näiteks foidoliit, fonoliit, basaniit ning paljud teised kivimid, mille nimetusele lisandub eesliide "foid-" või "foidi sisaldav".
Termin "feldšpatoid" on tuletatud päevakivide (feldspar) ingliskeelsest nimetusest.