Mine sisu juurde

Fanny de Sivers

Allikas: Vikipeedia

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.

Fanny Isak õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas romaani keeli[1] ja kunstiajalugu (19381941), abiellus Hans Georg von Siversiga (sündinud 1913) ja lahkus Eestist 1941. aastal Saksamaale Nachumsiedlung'i käigus. Fanny de Sivers õppis Breslau (Wroclawi), Würzburgi ja Innsbrucki ülikoolides, sooritas riigieksami ladina, prantsuse ja hispaania keeles Würzburgi Ülikoolis 1950[1] ning omandas litsentsiaadikraadid Pariisi ülikoolis ja Lundi ülikoolis. Ta oli EYS Veljesto vilistlane.

Alates 1949. aastast elas Fanny de Sivers Prantsusmaal, kus töötas muu hulgas tõlgi ja sekretärina riigiasutustes, 1964–1986 keeleteadlasena Prantsuse Riiklikus Uurimiskeskuses (CNRS), juhatades mõnda aega selle Euraasia osakonda[1]. Aastatel 1981–1982 oli ta Hamburgi ja 1993–1995 Tartu Ülikooli külalisprofessor[1]. Fanny de Sivers oli Kunstiühingu Pallas kirjavahetajaliige.

Fanny de Sivers avaldas palju uurimusi üldkeeleteadusest, läänemeresoome keeltest, etnolingvistikast, tõlketeooriast jms[1] ning tõlkis eesti kirjandust prantsuse keelde ja vastupidi.

Laiema tuntuse tõid Fanny de Siversile esseed, mida Rein Veidemann on nimetanud lennukateks ja säravateks[1]. 1960. aastaist kirjutas ta Stockholmis ilmuvale Eesti Päevalehele, samuti on tema tekste avaldanud ajakirjad Tulimuld ja Aja Kiri. Alates 1970. aastatest ilmus de Siversi artikleid ka kodumaal: algul Keeles ja Kirjanduses, 1980. aastatest Loomingus, Vikerkaares, Akadeemias, Sõnumilehes, Eesti Ekspressis, nädalalehes Eesti Aeg ja Postimehes.[1]

Prantsuse keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "La Prière tissée dans la matière", F. de Sivers, 1976
  • "Structuration de l'espace dans les langues de la Baltique orientale", Lacito, SELAF, 1978
  • "La main et les doigts dans l'expression linguistique", Lacito, SELAF, 1979
  • "Questions d'identité", Lacito, SELAF, 1989
  • "Être bilingue en Fenno-Scandie: un modèle pour l'Europe?", Peeters-SELAF, 1994
  • "Parlons Estonien, une langue de la baltique", Éditions L'Harmattan, collection Parlons..., 2000
  • "Parlons Live, une langue de la baltique", Éditions L'Harmattan, 2003
  • La main, Éditions L'Harmattan, 1993; Cahiers de la société des études euro-asiatiques, nr 4, Fanny de Sivers toimetas eessõna
  • "Ethnologie et littérature", Éditions L'Harmattan, collection Eurasie, nr 14-15, 2006
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Rein Veidemann "Prantsusmaal suri esseist Fanny de Sivers" Postimees, 22.06.2011

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Fanny de Sivers seisuga 30. juuni 2011.