Mine sisu juurde

Füüsika (õppeaine)

Allikas: Vikipeedia

Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi. Füüsika on kohustuslik õppeaine paljudes maades.

Eestis leiavad füüsika-alased teadmised kajastamist ka geograafia, koduloo ja loodusõpetuse tundides. Füüsika kuulub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava koosseisu kohustusliku ainena.

Füüsika tavakoolis 9. klassi lõpuks

[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsika õpetamise eesmärgid põhikoolis on järgmised:

  • õpilane omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest;
  • omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist; teaduslikust meetodist ja mudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel;
  • õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas jt õppeainetes, tehnikas, olmes ja loodushoius; lokaalseid ja regionaalseid tehnilisi seadmeid ning tehnoloogiaid füüsikalisest aspektist;
  • mõistab isiksuse osa füüsika arengus;
  • väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega;
  • õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning teatmeteostest füüsikateavet leidma;
  • õpib füüsikalisi nähtusi ja objekte kirjeldama, seletama ja ennustama, füüsika-alast teksti looma;
  • märkab looduse ja olmega seotud probleeme, mida saab seletada ning lahendada füüsikateadmiste abil.

Põhikoolis käsitletakse peamiselt järgmisi füüsika valdkondi: valgusõpetus, mehaanika, soojusõpetus, elektriõpetus ning aatomi- ja universumiõpetus.

Põhikooli lõpetaja oskused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • õpilane oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
  • kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, seletamisel ning ennustamisel;
  • leida teatmeteostest füüsikateavet;
  • lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seoseid;
  • kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;
  • koostada skeemi järgi katseseadet;
  • kasutada mõõteriistu;
  • viia läbi ohutult lihtsamaid katseid;
  • töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.[1]

Füüsika gümnaasiumi lõpuks

[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsika õpetamise eesmärgid gümnaasiumis on järgmised:

  • õpilane omandab alused nüüdisaegse põhjuslik-tõenäosusliku füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;
  • süvendab ja laiendab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist ning õpib neid kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks;
  • teadvustab teaduslike mõistete kujundamise viise ja meetodeid ning rakendab neid uute teadmiste omandamisel;
  • arendab kriitilist mõtlemist;
  • süvendab vaatlus- ja eksperimenteerimisoskusi;
  • süvendab mõõtmisvahendite kasutamise oskusi;
  • mõistab füüsika seost tehnika ja nüüdisaegse tehnoloogiaga ning integratsiooni teiste teadustega;
  • säilitab positiivse hoiaku füüsika kui õppeaine ja kultuurifenomeni suhtes;
  • tutvub ideede «draamadega» ja isiksuse osaga füüsika arengus;
  • mõistab füüsika humanitaarset külge;
  • teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja neid säästes;
  • kujundab füüsikateadmiste ja -oskuste alusel elu ja elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

Gümnaasiumis käsitletakse peamiselt järgmisi füüsika valdkondi: mehaanika, soojusõpetus, elektromagnetism, optika, aine struktuur ning kosmoloogia.

Gümnaasiumi lõpetaja oskused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • õpilane oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
  • kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
  • eristada teaduslikku ja pseudoteaduslikku maailmakäsitust;
  • lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid, vormistada lahendusi;
  • leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest;
  • planeerida katset;
  • koostada skeemi järgi katseseadet;
  • kasutada mõõteriistu;
  • ohutult läbi viia lihtsamaid katseid;
  • töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi;
  • hinnata mõõtemääramatust;
  • lahendada probleemülesandeid.[2]
  1. Urmas Reinfeldt. "FÜÜSIKA AINEKAVA PÕHIKOOLILE" (PDF). varblakool.laaneranna.ee. Vaadatud 12.02.2020.
  2. "FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE". www.syg.edu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.02.2020. Vaadatud 12.02.2020.