Fääri kroon
Fääri kroon (fääri keeles føroysk króna, taani keeles færøsk krone) on Fääri saarte valuuta. Raha emiteerib Taani kuningriigi keskpank Danmarks Nationalbank ja see ei ole sõltumatu valuuta, vaid üks Taani krooni variante. Seetõttu ei ole rahal ka eraldi ametlikku ISO 4217 standardi valuutakoodi ja Fääri saarte kroon jagab Taani krooni koodi DKK (mitteametlikult on käibel lühend FOK). Üks kroon (króna, mitmuses krónur) jaguneb sajaks ööriks (oyra, mitmuses oyru(r)).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajal, mil Saksamaa 1940. aasta 9. aprillil Taani tungis ja riigi okupeeris, olid Fääri saartel käibel Taani kroonid. Ent okupatsiooni tõttu seiskus kogu kaubavahetus Fääri saarte ja Taani vahel, jättes ühe valuuta arenema kahel üksteisest sõltumatul turul. Sama aasta 31. mail võeti kasutusele erilised Fääri saarte rahatähed, mis olid Taani pangatähed, millele oli löödud spetsiaalne tempel. Need rahad vahetasid templiteta Taani kroonid välja pariteedi alusel ja need võrdusid täpselt sama hulga kroonidega.[1]
Alates 1940. aasta 14. oktoobrist trükiti "Taani keskpanga nimel" uusi rahatähti.[2] Nende Suurbritannia okupatsiooni ajal trükitud uute pangatähtede väärtus oli sama, mis juba käibel olnud rahadel. Sama aasta 18. detsembril rajati väliskaubanduse jälgimiseks ja Fääri saarte krediidivõime tagamiseks valuutakeskus. Keskust juhtis üheksaliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kohtunik (kes oli ka esimees), üks kalade ekspordiga tegeleva asutuse Føroya Fiskaexport esindaja, üks kaupmeeste liidu esindaja, üks panga Føroya Banki esindaja, üks panga Sjóvinnubankin esindaja ja neli Fääri saarte parlamendi Løgting esindajat.[3]
1940. aasta 18. detsembril seoti Fääri kroon ja Inglise nael kursiga 22,4 krooni = 1 nael.[4] Suurbritannia valitsus kinnitas selle vahetuskursi ametlikult lepinguga "Suurbritannia majesteedi valitsuse ja Fääri saarte administratsiooni vaheline leping Ühendkuningriigi ja Fääri saarte vaheliste finantssuhete reguleerimiseks", mis jõustus 1941. aasta 27. märtsil.[5] Samal ajal korraldati valuutakeskuse juhatus ümber vaid kolmeliikmeliseks. Juhatusse kuulusid üks Suurbritannia valitsuse esindaja, üks riigi esindaja (riigiga viidati Taani riigile, kuid mõeldi Fääri saarte maakonda) ja üks Løgtingi või parlamentaarse riikliku nõukogu esindaja.[6] Aastal 1941 vermiti Londonis Fääri saartel kasutamiseks ka münte.
Alates 1949. aasta 12. aprillist eraldati Fääri kroon naelast ja selle kurss fikseeriti Taani krooni kursiga pariteedi alusel[7] – see korraldus kehtib veel tänapäevalgi. Kuigi Fääri saarte paberraha emiteeriti "Taani keskpanga nimel", ei võta pank endale mingeid õigusi enne 1951. aastat välja antud Fääri saarte raha eest.[8]
Vahetamine Taani krooni vastu
[muuda | muuda lähteteksti]Taani Keskpank vahetab Fääri saarte kroone Taani kroonide vastu (ja vastupidi) tasuta. Kuigi tavapäraseid Taani rahatähti ei peeta enam Fääri saartel seaduslikuks maksevahendiks, võetakse neid seal jätkuvalt igas olukorras vastu. Kuna tegu on ametlikult sama valuutaga ja kõik Taani pangad vahetavad raha tasuta, on teadmised Fääri krooni olemasolust Taanis suhteliselt kehvad. Seetõttu võtavad Fääri pangatähti vastu vähesed Taani kauplused.
Fääri kroonide vahetamisega on sageli probleeme ka teiste riikide vahetuskontorites. Fääri saartelt lahkuvatel inimestel soovitatakse seega oma sularaha enne pardale minekut ära vahetada, et vältida võimalikke sellest olukorrast tulenevaid komplikatsioone.
Mündid
[muuda | muuda lähteteksti]Fääri saartel on käibel tavapärased Taani mündid, kuid kuna piirkonnas on pidevalt olnud peenraha nappus, on see ajaloo jooksul viinud mitme mittestandardse emiteerimiseni.
19. sajandi lõpus emiteeris Saksamaa kodanikust kaupmees C. F. Siemsen, kes ajas äri nii Fääri saartel kui ka Islandil, oma eramünte. Need olid messingist mündid, mille ühel küljel on kiri CFS ja teisel küljel vääring: 4 või 16 skillingit kaupades ("SKILLING I VARE"). Aastatel 1929–1933 aset leidnud sularahanappuse ajal andsid oma münte välja kaks kaupmeest: J. F. Kjølbro Klaksvíkis ja S. P. Peterseni järeltulijad (S. P. Petersens Eftf) Fuglafjørðuris. Kjølbro emiteeritud mündid olid alumiiniumist ja väärtusega 10, 25 ja 50 ööri ning 1, 2, 5 ja 10 krooni. Peterseni mündid valmistati messingist vääringutes 5, 10 ja 25 ööri ning 1, 2 ja 5 krooni.[9]
Teise maailmasõja ajal eraldati Fääri saared Taanist – Suurbritannia okupeeris Fääri saared ja Saksamaa Taani. 1941. aastal vermiti Londonis seeria münte (1, 2, 5, 10 ja 25 ööri), et leevendada peenraha puudust. Need olid küll identsed juba ringluses olevate Taani müntidega, kuid neid on kerge eristada: Londonis vermitud mündid valmistati pronksist ja vask-niklist, kuid võrreldavad 1941. aastal Taanis vermitud mündid valmistati alumiiniumist ja tsingist (ühe erandiga). Lisaks puuduvad brittide valmistatud seerial nii Taani kuningliku rahapaja tähis (väike süda) kui ka Kopenhaageni graveerija ja mündimeistri initsiaalid.
Paberraha
[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aastal löödi Taani 5-, 20-, 50-, 100- ja 500-kroonistele pangatähtedele Fääri saartel välja andmiseks tempel tekstiga "Kun Gyldig paa Færøerne, Færø Amt, Juni 1940" ("Kehtib vaid Fääri saartel, Fääri maakonnas, juuni 1940"). Hiljem samal aastal emiteeris Fääri saarte maakond (Færø Amt) eristatavad paberrahad vääringutes 1, 5, 10 ja 100 krooni.
Alates 1951. aastast anti välja raha, mille kirjad olid Fääri keeles. Enam ei emiteeritud 1-krooniseid paberrahasid ja hiljem lisandus uusi vääringuid: aastal 1967 võeti kasutusele 50-kroonine, 1978. aastal 500- ja 1000-kroonised, 1986. aastal 20-kroonine ning viimasena aastal 2003 ka 200-kroonine rahatäht.
Aastatel 2001–2005 võeti vanade paberrahade asemel kasutusele rahatähtede uus seeria, millel olid uued turvaelemendid. Uute rahade väärtused on 50, 100, 200, 500 ja 1000 krooni. 2012. aasta 19. märtsil lasti ringlusse Fääri kroonide täiendatud versioon. Välimuselt olid need varem käibel olnud rahaga identsed, kuid märgatavalt oli täiustatud turvaelemente – esiküljel liikuvate akendega turvaniidid ja täiusliku registreerimisega elemendid holograafiliste laikude asemel ning tagaküljel pärlmutterkiud ja fluorestseeruvad värvid.[10]
Fääri saarte rahatähed (2001–)
[muuda | muuda lähteteksti]| Pilt | Väärtus | Mõõtmed | Peamine värv | Kirjeldus[11] | Väljaandmise kuupäev | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Esikülg | Tagakülg | |||||
|
50 krooni | 125 × 72 mm | Sinine-hall | Jäära sarv | Kalju Sumba lähistel | 3. juuli 2001 |
|
100 krooni | 135 × 72 mm | Kuldne | Tursa saba | Klaksvík | 16. jaanuar 2003 |
|
200 krooni | 145 × 72 mm | Lilla | Ööliblikas | Tindhólmur | 19. jaanuar 2004 |
| 500 krooni | 155 × 72 mm | Sinine-roheline | Rannakrabi | Hvannasund | 30. november 2004 | |
| 1000 krooni | 165 × 72 mm | Punane | Meririsla | Sandoy | 15. september 2005 | |
Numismaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Kollektsionäärid saavad Fääri rahatähti osta Taani Keskpangast nimiväärtuse alusel. Varem müüs kollektsionääridele Fääri rahatähti Fääri saarte postiamet Postverk Føroya (nüüdse nimega Posta), kuid enam see asutus rahatähti ei müü.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1940, lk 7.
- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1940, lk 40.
- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1940, lk 62–64.
- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1940, lk 62–64.
- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1941, lk 19–21.
- ↑ Færöernes Kundgörelsessamling 1941, lk 22.
- ↑ Lov nr. 248 frá 12. april 1949 om pengesedler m.v. på Færøerne. Seadus, mis muuhulgas käsitleb Fääri saartel käibel olevat raha.
- ↑ The previous Faroese banknote series.
- ↑ Siegs Møntkatalog. "Norden", 2002. Lk 314–315.
- ↑ Faroe Islands new note family confirmed. Vaadatud 17.05.2012.
- ↑ Kongeriget Danmarks Penge, lk 20–21. Vaadatud 25.06.2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Faroese króna seisuga 17.04.2018.