Euskadi ta Askatasuna

Euskadi ta Askatasuna (baski keeles 'Baskimaa ja vabadus', lühendina ETA) oli baskide terroriorganisatsioon, mille eesmärk oli iseseisva sotsialistliku baski riigi loomine seitsmest baski provintsist Hispaanias ja Prantsusmaal ning oma liikmete vanglatest vabastamine. ETA poliitiliseks tiivaks peeti Hispaanias keelatud Herri Batasuna parteid.

20. oktoobril 2011 teatas ETA, et lõpetab täielikult vägivallateod. ETA kutsus avalduses Prantsusmaa ja Hispaania valitsusi üles vastuseks alustama otsedialoogidega.^[1] Hispaania kaitseminister Carme Chacon teatas vastuseks, et Hispaania valitsus ei kavatse ETA-ga läbi rääkida. ^[2]

20. aprillil 2018 vabandas ETA valu ja kahju eest, mida ta põhjustas aastakümneid kestnud võitluses iseseisvumise nimel, ning palus ohvritelt andestust. 2. mail 2018 teatas ETA oma kõigi struktuuride täielikust laialiminekust.^[3]^[4]

Juhid ja tegevus

ETA loodi 1959. aastal. 1968. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.

1970. aastatel terrorirünnakute arv tõusis kiiresti. Peamiselt rünnati Hispaania võimuesindajaid. ETA pommirünnakutes on hukkunud 829 inimest, neist 343 tsiviilisikud.^[5]

Nende tuntuim ohver on endine Hispaania peaminister Luís Carrero Blanco.

ETA terroriaktid:

1961 toimus ETA esimene terrorirünnak. ETA üritas ebaõnnestunult teelt välja saada Franco toetajaid vedavat rongi.^[5]

1967 röövis ETA pangast miljon peseetat.^[5]
1968 hukkus ETA esimese ohvrina San Sebastiani salapolitsei ülem teetõkke juures tulevahetuses kahe ETA liikmega.
1973 varastas ETA 3000 kg lõhkeainet Hispaania relvalaost. Sama aasta detsembris korraldas neljameheline komando (üks neist José Miguel Beñaran Ordeñana) operatsiooni Troll (nimi tuleneb Blanco tihedatest puhmaskulmudest) ehk atentaadi Hispaania peaministrile Luís Carrero Blancole. Nad kaevasid tänava, mida mööda Blanco sõitis igal pühapäeval Madridi kirikusse jumalateenistusele, alla T-tähe kujulise tunneli, mille kolme tippu asetasid Hispaania relvalaost varastatud lõhkeainelaengud. Atendaadist kirjutas kirjanik Eva Tarrat 1974. aastal raamatu "Operación Ogro". Selleks tarbeks küsitles ta eelmainitud nelja komandosse kuulunut.^[5]
1974 toimus Madridis Café Rolandas pommiplahvatus, hukkus 13 inimest. Plahvatust seal korraldama ajendas tõsiasi, et kohviku püsikliendid olid Hispaania salapolitseinikud.^[5]
1976 tapeti automaatidega poliitik Juan María de Araluce Villari ja kolm politseinikku.^[5]
1977 tappis kolm nooremapoolset ETA liiget automaatidega Guernica linnapea ja tema kaks turvameest.^[5]
1980. aastal, mis kujunes seni ohvriterikkaimaks, hukkus rünnakutes 118 inimest. Viimase kahe aastaga hukkus ETA rünnakutes kuni 300 inimest.
1987. aasta rünnakus Barcelona supermarketile oli 21 hukkunut.
1995. aastal atentaat Rahvapartei liidrile ja hilisemale peaministrile Jose Maria Aznarile.
1997. aastal Rahvapartei 29-aastase nõuniku Miguel Angel Blanco röövimine ja tapmine^[6].
30. detsember 2006 Madridi lennujaamas toimunud pommiplahvatus usutakse olevat hukkunud kaks ecuadorlast, kes pommide lõhkemise ajal oma autos magasid ning jäid Madridi päästeametnike andmetel hävitatud lennujaama rusude all, mille moodustab umbes 40 000 tonni betooni, mis olevat usutavasti maetud ka 400 autot.

Herri Batasuna

Baski separatistide poliitilise tiiva esindaja Herri Batasuna partei keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas.

Viited

↑ Baski äärmusrühmitus ETA otsustas vägivalla lõpetada
↑ Hispaania valitsus ei kavatse ETAga läbi rääkida
↑ ETA palus ohvritelt andestust: meil on tõesti kahju, ERR, 20. aprill 2018
↑ ETA teatas kõigi oma struktuuride laialisaatmisest, ERR, 2. mai 2018
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 ^5,5 ^5,6 Schlie, Kasper (19. jaanuar 2025). "Baski terroristid lasevad õhku diktaator Franco mantlipärija". Imeline Ajalugu. Vaadatud 15. veebruaril 2025.
↑ Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega^{[alaline kõdulink]}

Välislingid

Vahistati arvatav ETA sõjaline juht Garikoïtz Asiazu Rubina, Eesti Päevaleht, 17.11.2008
Igor Taro, Relvarahust taganemine tõi ETA-le laialdase hukkamõistu, Postimees, 06.06.2007
Baski rühmitus ETA lubab vaherahu, Postimees, 08.04.2007
Baskimaal leiti lõhkeainet täis auto Postimees, 04.01.2007
Liisi Poll, Igor Taro, Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega, Postimees, 04.01.2007
Baski terroristid tahavad valitsusega rahu sõlmida ja relvad maha panna 16.11.2004
Baskide ETA kuulutas vaherahu välja, Delfi, 5. september 2010
Evelyn Kaldoja, Relvarahust hoolimata pole veel rahu Bilbao ja Madridi vahel, Postimees, 15.05.2011

[1] Baski äärmusrühmitus ETA otsustas vägivalla lõpetada

[2] Hispaania valitsus ei kavatse ETAga läbi rääkida

[3] ETA palus ohvritelt andestust: meil on tõesti kahju, ERR, 20. aprill 2018

[4] ETA teatas kõigi oma struktuuride laialisaatmisest, ERR, 2. mai 2018

[:0-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 ^5,5 ^5,6 Schlie, Kasper (19. jaanuar 2025). "Baski terroristid lasevad õhku diktaator Franco mantlipärija". Imeline Ajalugu. Vaadatud 15. veebruaril 2025.

[6] Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]