Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud
See artikkel vajab toimetamist. |
Kaubamärgi registreerimist reguleerib Euroopa Liidu määrus nr 2017/1001[1]. Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist kaubamärgiseadus. Euroopa Liidu õigusaktides on kasutusel enamasti sõna „kaubamärk”, Eesti õigusaktides võib kohata samuti sõna „tähis”. Kaubamärgile õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada avaldus Patendiametile kaubamärgi registreerimiseks ning välisriigis vastava riigi kaubamärgiametisse.[2][3] Siseriiklikult registreeritud kaubamärgile kaitse saamiseks Euroopa Liidus tervikuna tuleb esitada avaldus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (European Union Intellectual Property Office, EUIPO).[4] Kaubamärgialaseid vaidlusi reguleerib intellektuaal- ja tööstusomandi õigus.
Tööstusomandi õigus kaitseb kaubamärgi või leiutise õigusi kas patendi või kasuliku mudelina. Õigused omandile ei teki automaatselt, vaid neid tuleb taotleda, läbides selleks vajalikud registreerimisprotseduurid. Eestis täidab ametiasutusena ka seda rolli Patendiamet. Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001 lubab EUIPO-l jätta kaubamärgi registreerimata, kui soovitud tähis on näiteks vastuolus avaliku korraga, mis on omakorda kaubamärgi registreerimisel absoluutseks õiguskaitset välistavaks asjaoluks.
Intellektuaal- ja tööstusomand
[muuda | muuda lähteteksti]Intellektuaalne omand hõlmab regulatsioone ja õigusi, mis laienevad inimese vaimse tegevuse viljadele. Selle eesmärgiks on tagada, et keegi konkurentidest ei jäljendaks uudseid ideid, funktsioone, lahendusi või toote omadusi.[5] Intellektuaalne omand annab kaitse meetoditele, teostele, tööstusdisainilahendusele, tehnilistele lahendustele, kaubamärgile, kaubanduslikele nimedele ja tähistele, leiutistele, heliteostele ja teistele vaimse tegevuse tulemustele.[6]
Intellektuaalomandiõigus jaguneb kolme põhilisse valdkonda, milleks on autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused ning tööstusomand. Kaubamärk kuulub tööstusomandi valdkonda. Intellektuaalomandiõiguse valdkonnad on kirjeldatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni poolt (World Intellectual Property Organization, WIPO).[6]
Kaubamärk on intellektuaalne omand, mis saab õiguskaitse registreerimisel. Kaubamärgi registreerimisega ei saa monopoliseerida kaupa või teenust, vaid õiguskaitse antakse üksnes kauba või teenuse turustamisel kasutatavale tähisele. Erinevalt omandiõigusest, mis kehtib seni, kuni asi eksisteerib, kehtib intellektuaalne omand üksnes seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kehtivuse tähtajad on sõltuvuses intellektuaalse omandi liigist. Kaubamärgi kui intellektuaalse omandi puhul on oluline selle territoriaalsus. Samas ei pruugi territoriaalsus olla absoluutne, vaid rahvusvaheliste lepingute alusel on võimalik õiguskaitset laiendada ka teistesse riikidesse.[6]
Euroopa Liidu kaubamärgiõigus
[muuda | muuda lähteteksti]Esmakordselt reguleeriti Euroopas kaubamärgiõigus 20. märtsil 1883. aastal tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, mis võimaldas riikidele liidu moodustamist tööstusomandi kaitseks.[7] Eesti ühines konventsiooniga esmakordselt 29. novembril 1923 ning taasühines Riigikogu otsusega 23. märtsil 1994.[8]Lisaks konventsioonile reguleerib kaubamärgi registreerimist Euroopa Liidu määrus nr 2017/1001, mis lubab kujutisena kasutada tähist mis tahes kujul, mitte üksnes graafiliselt. Sealjuures on oluline, et selline kujutis peab vastama mitmele kriteeriumile, olema näiteks täpne ja arusaadav.[1]
Euroopa Kohus tunnistab teatud juhtudel kaubamärgina graafilist tähist, üksikuid värve ja helisid, kuid sellisel juhul peab tähis olema selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, mõistetav, kestev ja objektiivne.[9] Kaubamärki ei saa registreerida, kui sellel on õiguskaitset välistavad asjaolud. Õiguskaitset välistavad asjaolud jagunevad kaheks: absoluutseteks ja suhtelisteks õiguskaitset välistatavateks asjaoludeks. Absoluutset õiguskaitset välistavaks asjaoluks on tähise sobimatus kaubamärgiks. Näiteks ei saa õiguskaitset tähis, kui sellel puudub eristusvõime, kirjeldab kauba või teenuse omadusi, on eksitav kauba kvaliteedi või päritolu osas. Kaubamärk ei või olla ka vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Suhtelist õiguskaitset välistavaks asjaoluks on kaubamärgid, mis seonduvad teiste isikute varasemate õigustega. Näiteks ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne varem registreeritud kaubamärgiga või kui tähist on võimalik segamini ajada selle sarnasuse tõttu.[1] Absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud on nimetatud ka Eesti kaubamärgiseaduses. Kaubamärgiseadusest tuleneb muuhulgas, et kaubamärk ei tohi olla vastuolus ka heade tavadega ning kaubamärgi registreerimise taotlus ei või olla pahauskselt esitatud.[10]
Euroopa Kohtu praktika
[muuda | muuda lähteteksti]Lahendid kaubamärgivaidluste kohta on leitavad Euroopa Liidu Kohtu andmebaasist.[11]
T-215/06: American Clothing Associates SA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtuasjas T-215/06 American Clothing Associates SA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet vaidlesid pooled suurtähtlühendit “rw” sisaldava vahtralehe kaubamärgi registreerimise üle. Siseturu Ühtlustamise Amet keeldus kaubamärki registreerimast ja põhjendas, et kõnealune kaubamärk võib jätta avalikkusele mulje, et kaubamärk ja Kanada on omavahel seotud, sest kaubamärgil kujutatud vahtraleht jäljendab Kanada riigi embleemi. Kaebus jäeti apellatsioonikoja otsusega rahuldamata ning ühendus kaebas otsuse edasi. Euroopa Ühenduste Esimese Astme kohtu hinnangul ei rikkunud apellatsioonikoda kaubamärgiõigust reguleerivat määrust nr 40/94 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, kui keeldus kaubamärki registreerimast.[12]
T-234/06: Giampietro Torresan vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, Klosterbrauerei Weissenohe GmbH & Co. KG
[muuda | muuda lähteteksti]Hageja Giampietro Torresan soovis registreerida tähist CANNABIS sõnamärgina. Klosterbrauerei Weissenohe GmbH & Co. KG aga taotles kaubamärgi kehtetuks tunnistamist erinevate alkohoolsete jookide osas. Üldkohtu hinnangul viitas tähis CANNABIS kanepitaimele, mis on avalikkusele hästi tuntud ning mida keskmine tarbija seostab kaupade omadustega. Tähist CANNABIS kandvat jooki ostetakse tõenäoliselt seetõttu, et ollakse kanepi sisalduses veendunud. Kohus leidis, et sõna „cannabis” on ladinakeelne termin, mis on tuntud paljudes Euroopa keeltes ja viitab kanepitaimele, mis on avalikkusele hästi tuntud, tähist saab pidada kirjeldavaks ja mitte sugestiivseks või vihjavaks.[13]
T‑232/10: Couture Tech Ltd vs Siseturu Ühtlustamise Amet
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtuasjas T‑232/10 Couture Tech Ltd vs Siseturu Ühtlustamise Amet vaieldi Nõukogude Liidu riigivappi kujutava kujutismärgi ühenduse kaubamärgina registreerimise keelu üle. Apellatsioonikoda leidis, et taotletav kaubamärk on vastuolus avaliku korra ja üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, sest endise NSVL-iga seotud sümboleid tajub oluline osa varem nõukogude režiimile allunud avalikkusest avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana. Üldkohus nõustus apellatsioonikoja otsusega.[14]
T-683/18: Santa Conte vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
[muuda | muuda lähteteksti]Kaubamärgina registreerida soovitav tähis on alati seotud kindla toote või teenusega. Selle eristusvõime hindamisel lähtutakse ka sellest, kuidas avalikkus kaubamärki tajub.[9] Euroopa Liidu Üldkohus (The General Court of the European Union) jättis otsusega T-683/18 Santa Conte hagi EUIPO vastu rahuldamata. Euroopa Liidu määruse nr 2017/1001[1] kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Nende põhimõtetega vastuolus olevaid kaubamärke ei registreerita ka siis, kui põhjus esineb vaid ühes Euroopa Liidu osas, milleks võib olla ka üksainus liikmesriik.[14][15]
Lahendis nr T-683/18 põhistas kohus oma otsust tuginedes kaubamärgi analüüsile. Kohus leidis, et kaubamärgi taotluse esemeks olev tähis sisaldas sõnalist osa, mis koosneb sõnadest cannabis, store ja "Amsterdam". Lisaks sisaldas kaubamärk kujutisosa, milleks on rohelised lehed, mis vastasid kanepilehe tavapärasele kujutisele. Kohus märkis, et kujutist kasutati mustal taustal, mille üla- ja allservas oli fluorestseerivat rohelist värvi riba. Kasutatud sõnad olid niisamuti osa tähise kujundusest ja sõna cannabis oli domineeriv.[15]
Tähtis on konkreetne ja tegelik arusaam tähisest, sõltumata sellest, kas tarbija käsutuses on täielik teave. Määrav on ka arusaam, et avalikkus seostab kanepi lehte psühhotroopse ainega. Tegemist ei ole teadusliku faktiga, vaid kanepi leht on avalikkuse tajus muutunud marihuaana „meediasümboliks“. Arvestades taustsüsteemi ja konteksti, et viidati Amsterdamile, mis on üle maailma tuntud kohvipoodide poolest, siis seda enam oli kohtul alust arvata, et tarbija tõlgendab sõna „cannabis“ kui viidet uimastile, mis on keelatud paljudes Euroopa Liidu riikides.
Kohus võttis otsuse tegemisel arvesse ka seda, et erinevates liidu riikides muutub kanep keelatud aineks olenevalt THC (tetrahüdrokannabinool) sisaldusest.[15]
C‑240/18 P: EUIPO vs Constantin Film Produktion
[muuda | muuda lähteteksti]Moraalipõhimõtetega vastuolevuse osas on Euroopa Kohtu praktika näiteks kohtuasi nr C-240/18 EUIPO ja Constantin Film Produktion GmbHt. Selles kohtuvaidluses soovis filmistuudio registreerida kaubamärgina sõnamärki "Fack Ju Göhte". EUIPO leidis, et sõnamärk on vastuolus üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Euroopa Liidu Üldkohus jättis Constantin Film Produktion GmbH hagi EUIPO vastu rahuldamata.[16] Apellant palus kohtul selgitada, millist õiguslikku kriteeriumi tuleb kaaluda, kui kaubamärgi registreerimistaotlus jäetakse rahuldamata. Kohtujurist M. Bobek andis omapoolse arvamuse apellatsioonikaebuses esitatud väidetele.[17] Hiljem Euroopa Kohtu viienda koja otsusega Liidu Üldkohtu 24. jaanuari 2018. aasta otsus tühistati.[16]
Kohtujurist andis oma arvamuses keelatud kaubamärkide teemal omapoolse tõlgenduse avaliku korra mõistele. Ta leidis, et avalik kord on avaliku võimu organite määratletud väärtused ja eesmärgid, asudes seisukohale, et avalik kord väljendab soove selle kohta, milliseid norme tuleb ühiskonnas järgida. Kohtujurist oli seisukohal, et mõisted “avalik kord” ja “üldtunnustatud moraalipõhimõtted” kattuvad osaliselt, kuid on teatud määral erineva tähendusega. Jurist leidis, et moraalipõhimõtted on väärtused ja veendumused, millest ühiskond kinni peab, kuid üldtunnustatud põhimõtteid ei leia väljastpoolt ühiskondlikke norme ja sotsiaalset keskkonda, mis ei kehti aga avaliku korra kohta. Kohtujurist rõhutas, et üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolu korral on oluline põhjendada, miks kaubamärk neid rikub.[17]
Eesti kohtupraktika
[muuda | muuda lähteteksti]Patendiamet võib keelduda kaubamärgi registreerimisest, kui on seda välistavad asjaolud. Kui neid ei esine, tuleb kaubamärk registreerida.[18]
Eesti kohus tugineb kaubamärgi küsimustes Euroopa Kohtu praktikale ning jagab seisukohta, et kaubamärgi ülesanne on aidata eristada kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht. Ettevõttele nime andmise eesmärgiks on äriühingu samasuse kindlakstegemine ja ettevõtte nimi tähistab ettevõtet kui juriidilist isikut. Ettevõte aga kasutab aga kaubamärki turustatava kauba puhul, millele on andnud oma ärinime, ettevõtte nime või silti kujutava tähise või kasutab seda tähist nii, et on ka muul moel loodud seos tähise ja turustatavate kaupade või osutatavate teenuste vahel.[19]
Euroopa Kohtu praktikale tuginedes on ka Eesti kohus leidnud, et tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb arvestada tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte. Tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav on, kuidas keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub, sest ta ei analüüsi nende erinevaid detaile.[20][21][22]
2-18-6490: Starbucks Corporation doing business as Starbucks Coffee Company vs Coffee House OÜ
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti ettevõte tegi Patendiametile taotluse kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ registreerimiseks, mille amet rahuldas. Suurkorporatsioon Starbucks leidis, et Coffee House OÜ-l ei olnud õigust registreerida kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" ning esitas avalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile. Hageja seisukoha kohaselt oli taotlus kaubamärgi registreerimiseks esitatud pahauskselt, kuna kostja kaubamärk oli väga sarnane hageja kaubamärgile, mis oli registreeritud varem kui kostja oma. Seega leidis kostja, et esinesid õiguskaitset välistavad asjaolud. Apellatsioonikomisjon jättis Starbucksi vaidlustusavalduse rahuldamata, mistõttu pöördus ettevõte hagiga Coffee House OÜ vastu Harju Maakohtusse.
Maakohus tuvastas hageja ja kostja kaubamärkide sarnasuse. Lisaks oli tõendatud, et hageja kaubamärk oli selleks ajaks liidu riikides tuntud ning kõrge mainega, mistõttu ei ole oluline kaubamärgi tuntus Eesti territooriumil. Kohus leidis lisaks, et kostja kaubamärgi osas esinevad absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud ja kaubamärkide sarnasuse tõttu oht äravahetamiseks. Lisaks oli maakohus seisukohal, et kostjal oli kohustus veenduda selles, et tema registreeritud kaubamärk ei riku teiste turul tegutsejate õigusi vähemalt maailmas tuntud brändide suhtes.
Harju Maakohus rahuldas Starbucksi hagi, mille peale Coffee House OÜ esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.[23]
2-18-6757: FinMetalock OÜ vs Metalock Engineering Germany GmbH
[muuda | muuda lähteteksti]Ettevõte FInMetalock OÜ esitas Patendiametile taotluse "FinMetalock + kuju" kaubamärgi registreerimiseks, mille amet rahuldas. Metalock Engineering Germany GmbH esitas avalduse Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile õiguskaitset välistavad asjaolude tuvastamiseks kaubamärgi osas ja otsuse tühistamiseks, sest oli seisukohal, et temale kuulusid kaubamärgiomaniku õigused varem. Komisjon rahuldas vaidlustusavalduse, tühistas Patendiameti otsuse ning kohustas ametit menetlust jätkama. Hageja apellatsioonkomisjoni otsustusega ei rahuldunud ja esitas hagi Harju Maakohtule tema kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks. Hageja viitas poolte vahel olnud varasemale vaidlusele, kus maakohus tuvastas, et kostja kaubamärk ei ole hagejale tema kaubamärgi kasutamisele takistuseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning oli seisukohal, et poolte kauba- ja sõnamärgid olid sarnased, kuna esines sõna Metalock. Kohus leidis, et kuna tähised ja tähistatavad kaubad ja teenused on siiski sarnased, siis esineb hageja kaubamärgil suhtelist õiguskaitset välistav asjaolu. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus leidis oma põhjendustes, et segiajamise faktori olemasolu tõenäosust tuleb igakülgselt hinnata ning hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki tähtsaid tegureid. Apellatsioonimenetluses tuli välja asjaolu, et maakohus lahendas poolte vahel varem olnud vaidluses osaliselt ka hageja tähise ja kostja kaubamärgiga seonduvaid nõudeid. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu varasemas lahendis tehti järeldus segiajamise tõenäosuse puudumise kohta ning see on poolte jaoks siduv, mistõttu maakohus rikkus menetlusõigust kui jättis selle kohaldamata. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu otsuse.[24]
Eesti õiguspraktika
[muuda | muuda lähteteksti]Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused kaubamärgivaidluste kohta on leitavad Patendiameti kodulehelt.[25] Mõned näited registreerimata jäetud ja tühistatud kaubamärkide kohta:
558-o: Komisjon rahuldas VIVES VIDAL, VIVESA, S.A Lérida kaebuse Patendiameti otsuse peale, millega registreeriti kaubamärk “EMMA”. Komisjon oli seisukohal, et kuna kaubamärgid on registreeritud identsete toodete tähistamiseks, siis tarbijad võivad tähised “EMMA” ja “GAMMA®” omavahel segamini ajada.[26]
804-o: Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni jättis rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebuse Patendiameti otsuse peale. Amet keeldus registreerimast kaubamärgina tähist “RAKVERE JUUST.” Komisjon oli seisukohal, et see koosneb ainult kaupade liiki ja geograafilist päritolu näitavast tähisest, sest sõna “Rakvere” viitas kauba tootmise kohale ja sõna “juustutoode” kauba liigile.[27]
808-o: Komisjon tühistas Patendiameti otsus tähise “TARHUN TAPXYH” registreerimise kohta kaubamärgi eristusvõime puudumise tõttu. Komisjoni põhjenduste kohaselt sõna “tarhun” viitab mõnes võõrkeeles maitsetaimele estragon ja seega on oma olemuselt joogi liiki kirjeldav.[28]
856-o: Komisjon jättis rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebuse Patendiameti otsuse peale, millega jäeti registreerimata tähis “SUOMEN JUUSTO KEVYT SOOME LIGHT JUUST + kuju”. Komisjoni seisukoha kohaselt olid tähise sõnad “Soome” ja “Suomen” tarbijat eksitavad, sest lõid mulje nagu oleks tegemist Soome päritolu tootega, kuigi see toodetakse Eestis.[29]
876-o: Apellatsioonikomisjon jättis rahuldamata Elion Ettevõtted AS kaebuse Patendiameti otsuse peale. Patendiamet keeldus kaubamärgi “ITV” registreerimisest. Komisjon leidis, et tähis on lühend igapäevakeeles kasutatavast keelendist “interaktiivne televisioon.”[30]
925-o: Apellatsioonikomisjon jättis rahuldamata Plus Warenhandelsgesellschaft mbH kaebuse Patendiameti otsuse peale, millega keelduti registreerimast kaubamärgina šokolaadi tähis "EUROPA". Tähises oli kasutatud sõrendatud kirja ning täht “O” asendatud ringis paiknevate tähekestega. Komisjon oli seisukohal, et tähisel puudus eristusvõime, sest "EUROPA" kirjeldas ainult kaupade geograafilist päritolu ning “O” asendamine ei muutnud üldmuljet.[31]
980-o: Tööstusomandi apellatsioonikomisjon rahuldas Holiday Club Finland OY kaebuse Patendiameti otsuse peale, millega amet otsustas registreerida kaubamärk “Holiday Club + kujutis”. Apellatsioonikomisjon leidis, et tähised “HOLIDAY CLUB” ja “HOLIDAY CLUB + kujutis” on eksitavalt sarnased. Kaubamärgi registreerimise eesmärgiks on jätta mulje, et kaubamärgid kuuluvad samasse ettevõtete ühendusse ning kasutada kaupade ja teenuste müümisel pahauskselt vaidlustaja nime ning kahjustada tema mainet.[32]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1001". 16.06.2017. Vaadatud 16.03.2020.
- ↑ Patendiamet (22.01.2020). "Kuidas saada kaubamärgile kaitset Eestis". Vaadatud 08.04.2020.[alaline kõdulink]
- ↑ Patendiamet (01.04.2019). "Kuidas saada kaubamärgile kaitset välisriikide ametite kaudu". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2020. Vaadatud 08.04.2020.
- ↑ Patendiamet (08.04.2019). "Kuidas saada kaubamärgile kaitset Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi kaudu". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2020. Vaadatud 08.04.2020.
- ↑ W. van Caenegem (2007). Intellectual property law and innovation. Cambridge: Cambridge University Press.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 K. Kurisoo, V. Kaur, P. Ant (2009). Intellektuaalne omand. Tartu: Greif.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon". Riigi Teataja II. 1994, 4, 19. Vaadatud 18.03.2020.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ "Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ratifitseerimise seadus". Riigi Teataja II. 1994, 4, 19. Vaadatud 25.03.2020.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ 9,0 9,1 L. Puu (2011). "Euroopa Kohtu lahendid. Kaubamärgivaidlused I" (PDF). Patendiamet. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23.01.2022. Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ "Kaubamärgiseadus". Riigi Teataja I. 19.03.2019. Vaadatud 13.03.2020.
- ↑ "InfoCuria". Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ EÜKo (end. Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus) (28.02.2008). "American Clothing Associates SA vs Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)". Vaadatud 12.02.2020.
- ↑ EÜKo (end. Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus) (19.11.2009). "T-234/06: Giampietro Torresan vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, Klosterbrauerei Weissenohe GmbH & Co. KG". Vaadatud 18.03.2020.
- ↑ 14,0 14,1 EÜKo (20.09.2011). "T‑232/10: Couture Tech Ltd vs Siseturu Ühtlustamise Amet". Vaadatud 13.03.2020.
- ↑ 15,0 15,1 15,2 EÜKo (12.12.2019). "T-683/18 Santa Conte vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)". Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ 16,0 16,1 EKo (27.02.2020). "C-240/18, Constantin Film Produktion GmbH vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)". Vaadatud 13.03.2020.
- ↑ 17,0 17,1 EK C‑240/18 P (02.07.2019). "Kohtujurist M. Bobeki arvamus". Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ RKTKo (18.12.2019). "2-16-6665/90". Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ RKTKo (25.02.2015). "3-2-1-162-14". Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ EKo (11.11.1997). "C-251/95: SABEL BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport, punkt 23". Vaadatud 18.03.2020.
- ↑ EKo (22.06.1999). "C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, punkt 25". Vaadatud 16.03.2020.
- ↑ RKTKo (29.09.2010). "3-2-1-77-10". Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ TlnRnKo (10.01.2020). "2-18-6490". Vaadatud 28.04.2020.
- ↑ TlnRnKo (07.02.2020). "2-18-6757". Vaadatud 28.04.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused". 27.04.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.08.2020. Vaadatud 27.04.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 558-o" (PDF). 29.11.2007. Vaadatud 13.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 804-o" (PDF). 25.02.2008. Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 808-o" (PDF). 28.04.2006. Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 856-o" (PDF). 30.06.2006. Vaadatud 14.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 876-o" (PDF). 31.05.2007. Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 925-o" (PDF). 28.05.2008. Vaadatud 12.03.2020.
- ↑ "Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 980-o" (PDF). 18.07.2008. Vaadatud 14.03.2020.