Eugen Bleuler
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Paul Eugen Bleuler (30. aprill 1857 Zollikon – 15. juuli 1939 Zollikon)[1] oli Šveitsi psühhiaater, kes võttis kasutusele terminid "skisofreenia"[2][3], "skisoidne"[4] , "autism"[5] ja "ambivalentsus".[6]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bleuler sündis Šveitsis Zürichi lähedal Zollikoni linnas jõuka talupidaja Johann Rudolf Bleuleri ja tema naise Pauline Bleuleri peres. Pärast arstiteaduskonna lõpetamist 1881 Zürichis asus Bleurer Waldau psühhiaatriakliinikus tööle Gottlieb Burckhardti assistendina, kes ühena esimestest tegi oma haiglas psühhoneuroloogilise operatsiooni.[7] Pärast mõneaastast tööd Bernis Gottlieb Burckhardti käe all (1884) suundus ta õppereisile Prantsusmaale, Saksamaale ja Inglismaale, mille käigus tutvus teiste hulgas tänapäevase neuroloogia isaks peetava Jean-Martin Charcoti ja Emil Kraepelinile neuroanatoomiat õpetanud Bernhard von Guddeniga.[7] Pärast aastast eemalolekut asus Bleuler Zürichis ülikooli haiglas tööle praktikandina.
1886. aastal sai ta Reini jõe saarel endises kloostris asunud Rheinau psühhiaatriakliiniku direktoriks. Kliiniku käekäik polnud kiita ja Bleuler soovis sealsete haigete olukorda parandada. 1898. aastal naasis ta Zürichisse ja võttis vastu direktorikoha Burghölzli ülikooli kliinikus, kus ta üle kümne aasta varem oli praktikandina töötanud.
Bleuler ja Freud
[muuda | muuda lähteteksti]Bleuler tundis huvi psühhoanalüütilise introspektsiooni vastu[8] ja kirjutas poolehoidva arvustuse Josef Breueri ja Sigmund Freudi raamatule hüsteeriast "Studien über Hysterie". Bleuler uskus sarnaselt Freudiga teadvustamata keerukate mentaalsete protsesside olemasolusse. Ta julgustas ka oma Burghölzli kliiniku töötajaid alateadvuslikesse ja psühhootilistesse nähtustesse süvenema.
Sellele vaatamata leidis ta, et Freudi loodud lähenemine on liialt dogmaatiline ja astus 1911. aastal Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsioonist hulgast välja. Kirjas Freudile põhjendas ta oma käitumist järgmiselt: " [...] taoline "kõik või mitte midagi" suhtumine on minu meelest vajalik religioossetele kogukondadele ja poliitilistele liikumistele... teaduse seisukohalt, aga pean seda ohtlikuks.".[9]
Bleuler astus küll assotsiatsioonist välja, kuid tsiteeris endiselt Freudi populaarset õpikut "Textbook of Psychiatry" (1916) ja toetas tema püüdlusi saada Nobeli auhind.[10]
Dementia Praecox
[muuda | muuda lähteteksti]Laiemale avalikkusele tutvustas Bleuler skisofreenia terminit 24. aprillil 1908 Berliinis peetud loengus. Talle lähem teadusringkond võis terminit kohata siiski mõnevõrra varem, sest on teada, et umbes 1907. aastal diskuteerisid Bleuler ja kolleegid Zürichis Emil Kraepelini Dementia Praecox'i skisofreeniaga asendamise otstarbekuse üle. 1911. aastal avaldas Bleuler teedrajava töö: "Dementia Praecox, oder Gruppe der Schizophrenien". Erinevalt Kraepelinist lähtus Bleuler psüühiliste funktsioonide lõhestatusest skisofreenia puhul ning segasuse ja dementsuse teket nägi ta teisejärgulisena. Olulisteks primaarseteks sümptomiteks pidas ta ennekõike assotsiatiivse mõtlemise häireid ja sekundaarseteks hallutsinatsioone ja luulumõtteid. Bleuler toetas skisofreeniahaigete eugeenilist steriliseerimist[11], kuna uskus, et tegu on tugevalt geneetilise haigusega, mis viib paratamatult inimrassi genotüübi allakäigule.[12]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eugen Bleuler. www.whonamedit.com. URL: http://www.whonamedit.com/doctor.cfm/1294.html. Accessed on: May 2, 2007.
- ↑ Berrios G E (2011) Eugen Bleuler’s Place in the History of Psychiatry. Schizophrenia Bulletin 37(6): 1095-1098
- ↑ Yuhas, Daisy. "Throughout History, Defining Schizophrenia Has remained a Challenge". Scientific American Mind (March 2013). Vaadatud 2. märts 2013.
- ↑ Details recorded by Salman Akhtar in Schizoid Personality Disorder: A Synthesis of Developmental, Dynamic, and Descriptive Features. American Journal of Psychotherapy, 41, 499-518
- ↑ Peter Gay, Freud: A Life for Our Time (1989) p. 198
- ↑ Sigmund Freud, On Sexuality (PFL 7) p. 118
- ↑ 7,0 7,1 Dalzell, Thomas G. (2011). Freud's Schreber Between Psychiatry and Psychoanalysis On Subjective Disposition to Psychosis. London: Karnac Books. Lk 2-1. ISBN 978-1-85575-883-4.
- ↑ Mayer, Andreas (2001). "Introspective hypnotism and Freud's self-analysis: procedures of self-observation in clinical practice". Revue d'Histoire des Sciences Humaines. 5 (2): 171–96. DOI:10.3917/rhsh.005.0171.
- ↑ Quoted in Gay, p. 215.
- ↑ Gay, p. 456 and p. 486
- ↑ Joseph, Jay (2004). The Gene Illusion: Genetic Research in Psychiatry and Psychology Under the Microscope. Algora Publishing. Lk 160. ISBN 0875863442.
- ↑ Bleuler E. (1924). Textbook of Psychiatry. New York: Macmillan. Lk 214. See: Read J, Masson J (2004). "Genetics, eugenics and mass murder". Read J, Mosher RL, Bentall RP (eds.) (toim). Models of Madness: Psychological, Social and Biological Approaches to Schizophrenia. Hove, East Sussex: Brunner-Routledge. Lk 36. ISBN 1583919058.
{{cite book}}: parameetris|editor=on üldnimi (juhend); välislink kohas|chapter=