Ethnologue
 | |
|---|---|
| URL | https://www.ethnologue.com/ |
| Veebilehe tüüp | Keeleteaduslik veebiandmebaas |
| Keeled | inglise |
| Omanik | SIL International, USA |
| Autor | David M. Eberhard, Gary F. Simons, Charles D. Fennig |
Ethnologue on käimasolev teadusprojekt, mis käsitleb kõiki tänapäeval tuntud keeli. Ethnologue on saadaval nii trükisena kui ka ingliskeelse elektroonilise andmebaasina. Ethnologue'i omanik on SIL International, USA kristlik keeleteaduslik organisatsioon.[1]
Praegu on Ethnologue'is informatsioon 7139 keele kohta.[2]
Väljaanne ilmub iga aasta kolmes osas: "The Languages of Africa and Europe (Aafrika ja Euroopa keeled), "The Languages of the Americas and the Pacific" (Ameerika ja Vaikne ookeani keeled), "The Languages of Asia" (Aasia keeled).[1]
2021. aasta märtsi seisuga on veebis 24. väljaanne ning paberil on viimati ilmunud 23. trükk.[1][2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ethnologue'i asutaja on Richard S. Pittman. Ethnologue loodi eesmärgiga jagada SIL International keeleteadlaste ja teistega informatsiooni maailma keelte kohta.[3]
Esimene väljaanne ilmus 1951. aasta. See sisaldas informatsiooni 46 keele ja keelerühmade kohta.[1] Esimene väljaanne koosnes 10 mimeografeeritud leheküljest. Kaardid lisati esimest korda 4. väljaandes. Mimeograafeerimine lõpetati 1958. aastal ja viies väljaanne trükiti juba raamatuna. 7. väljaandes oli juba 4493 keelt.[3]
Aastal 1971 sai toimetajaks Barbara F. Grimes. Tema ajal keelte valik laienes ja Ethnologue'is alustati hakati käsitlema suuri keeli väikeste keelte kõrval, st fookuses olid juba kõik maailma keeled. Tema ajal keelte hulk Ethnologue'is suurenes umbes kolmandiku võrra (4493st 6809ni). Trükis muutus kolm korda paksemaks.[3]
15. väljaande toimetaja 2005. aastal oli Raymond G. Gordon ja see väljaanne sisaldas 103 võrra rohkem keeli, kui eelmine väljaanne. Need ei olnud täiesti uued keeled, vaid enne murretena tähistatud keeled.[3]
Ethnologue'ile on iseloomulikud kolmetähelised keelte koodid. Neid kasutati esimest korda 10. väljaandes 1984. aastal.[3] Näiteks, eesti keele kood on est.[2] Aastal 1998 alustas ISO (International Organization for Standardization, ee Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) nende koodide kasutamist ja koodide standardi nimi oli ISO 639-2.[3] 2007. aastast kasutatakse Ethnologue'is uuendatud versiooni ISO 639-3.[4][5] Kõige uuem versioon on praegu ISO 639-5, mis lasti välja 2008. aastal, aga seda Ethnologue'is veel ei kasutata.[6]
21. väljaande toimetajad olid Simons, Gary F. ja Charles D. Fennig. 22. ja 23. väljaande toimetajad olid Eberhard, David M., Gary F. Simons ja Charles D. Fennig.[1]
Andmebaas
[muuda | muuda lähteteksti]Andmebaasist leiab detailset informatsiooni iga eksisteeriva keele kohta – neid on kokku maailmas 7139. Informatsiooni antakse murrete, kõnelejate koosseisu, liigituse, keele seisundi (ohustatud keel / jõudsalt kasvav keel) kohta jne. On olemas ka geograafilised kaardid. Otsida saab keele nime või riigi alusel.[2]
Keele seisundi määramiseks kasutab Ethnologue EGIDS-i (Expanded Graded Intergenerational Disruption Scale) skaalat. Selles skaalas on 13 taset.[7][8]
| 0 | Rahvusvaheline |
| 1 | Riiklik |
| 2 | Piirkondlik keel |
| 3 | Laialt kasutuses |
| 4 | Hariduskeel |
| 5 | Arenev |
| 6a | Elujõuline |
| 6b | Ohustatud |
| 7 | Muutuv |
| 8a | Väljasurev |
| 8b | Vaevalt allesolev |
| 9 | Uinunud |
| 10 | Hääbunud |
Ethnologue'i veebilehel on olemas ka riikide, kõigi keelte, keelkondade ja keelte koodide loetelud. On olemas ka Ethnologue'i juhend (Ethnologue Guides), kust saab leida artikleid keelte kohta.[2]
Veebilehel on kättesaadavad ka 13.–22. väljaanne.[9]
Trükis
[muuda | muuda lähteteksti]Ethnologue'i trükitud versioon algab sissejuhatuse ja statistilise kokkuvõttega ("Introduction", "Statistical Summaries"). Statistiline kokkuvõte annab informatsiooni maailma keelte situatsiooni ja seisundi kohta. Keelte ja kõnelejate andmeid saab vaadata maailma osa, keele suuruse, keelkonna või riigi järgi.[3]
Järgmisena tuleb peamine, esimene osa "Maailma keeled" ("Part 1: Languages of the World"). Selles osas on detailne informatsioon kõigi tuntud keelte kohta riigi ja piirkonna järgi. Kõik keeled on loetletud maailma osade järgi: Aafrika, Ameerika, Aasia, Euroopa ja Vaikse ookeani piirkond. Iga keele sissekanne algab päisega, milles on riigi ametlik nimi, rahvastik, ametlikud keeled, immigrantide keelte loend, kirjaoskuse määr ja põliskeelte loend. Päise järel tulevad sissekanded iga keele kohta. Keeled on tähestikulises järjestuses. Iga keele kohta on kõnelejate hulk, kõnelevate gruppide asukoht riigis ja keele liigituse informatsioon. On olemas ka informatsioon murrete kohta ja keele alternatiivsed nimed. Järgmisena tulevad keele kasutuse kirjeldused, näiteks, keele funktsioonid, elujõulisus, kasutuse valdkonnad jne.[3]
Teise osa keelte kaardid ("Part 2: Language Maps") sisaldavad 208 värvilist kaarti.[3]
Kolmanda osa indeksid ("Part 3: Indexes") sisaldavat 3 indeksit: keelte nimede, keelte koodide, riikide indeksid.[3]
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]John Paolillo kirjeldab oma aruandes UNESCO-le "Keele statistika hindamine: The Ethnologue jne" ("Evaluating Language Statistics: The Ethnologue and Beyond") Ethnologue'i tugevaid ja nõrku külgi.[10]
Tugevaks küljeks nimetas ta Ethnologue'i kõikehõlmavust tänu paljudele SILis töötavatele keeleteadlastele. Teine tugev külg on see, et Ethnologue'i sisu on hästi organiseeritud. Paolillo ka mainib, et üldiselt on kogu informatsioon viidatud. Veel üks hea asi Ethnologue'is on informatsioon keelte dünaamiliste aspektide kohta (rahvastiku kultuur, meedia, usund, kirjaoskus jne).[10]
Nõrgaks küljeks ta nimetab seda, et Ethnologue'i informatsioon ei uuene nii tihti, kui oleks vaja. Sellepärast on ka probleeme valede keelekasutajate arvudega. Paolillo ka mainib ajaloo perspektiivi ja mõnede viidete puudumist.[10]
Ta soovitab Ethnologue'i toimetajatele jälgida vanade viidete aktuaalsust ja aeg-ajalt asendada vana informatsiooni uuega. Tema arvates kõnelejate arvud nõuavad kõige tähelepanelikumat jälgimist. Ta soovitab koguda informatsiooni teistest andmebaasidest ja allikatest nagu Linguasphere Observatory.[10]
Hugh Paterson kritiseerib, et Ethnologue ei ole täiesti usaldusväärne. On nii vähe keeleteadusliku statistika allikaid, et ei saa teada, kas Ethnologue'i informatsioon on õige. Ta kirjutab ka, et need allikad, mis on olemas, tihti annavad täiesti teistsugust informatsiooni, mis lükkab ümber Ethnologue'is antud informatsiooni. Samuti nagu John Paolillo tõstab ta esile viitamise probleeme. Viitamise probleemi pärast ei saa Ethnologue'i nimetada akadeemiliseks trükiseks.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "SIL International - Ethnologue". Vaadatud 13.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eberhard, David M.; Simons, Gary F.; Fennig, Charles D. 2021. Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Fourth Edition. Dallas, Texas: SIL International. Saadaval: https://www.ethnologue.com/, vaadatud 24.03.21.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Simons, Gary F.; Gordon, Raymond G. Jr. 2004. Ethnologue. Encyclopedia of Language and Linguistics. 2nd edition. 10 November. Saadaval: https://scholars.sil.org/sites/scholars/files/gary_f_simons/preprint/ell2_ethnologue.pdf, vaadatud 24.03.21.
- ↑ "ISO 639-3". Vaadatud 24.03.2021.
- ↑ "Three-Letter Code for Identifying Languages". Ethnologue. Vaadatud 24.03.2021.
- ↑ "ISO 639-5". Vaadatud 24.03.2021.
- ↑ Lewis, Melvyn P.; Simons, Gary F. 2009. Assessing Engargenment: Expanding Fishman's GIDS. SIL International. Saadaval: https://www.researchgate.net/publication/228384852_Assessing_endangerment_Expanding_Fishman's_GIDS, vaadatud 24.03.21.
- ↑ 8,0 8,1 "Ethnologue - Language status". Vaadatud 13.03.2021.
- ↑ "Ethnologue - Archive". Vaadatud 13.03.2021.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Paolillo, John C. 2006. Evaluating Language Statistics: Ethnologue and Beyond. UNESCO Institute for Statistics. 31 March. Saadaval: http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/evaluating-language-statistics-the-ethnologue-and-beyond-en_0.pdf, vaadatud 24.03.21.
- ↑ Paterson, Hugh. 2012. Ethnologue: The Linguistic Straw-Man. The Journeyler. 21 February. Saadaval: http://hugh.thejourneyler.org/2012/ethnologue-the-linguistic-straw-man/, vaadatud 24.03.21.