Erwin Rommel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Erwin Rommel (õieti Erwin Johannes Eugen Rommel; 15. november 1891 Heidenheim Württemberg – 14. oktoober 1944) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Rommel sündis neljalapselise pere teise pojana. Ta ristiti 19. novembril 1891. Rommeli isa nimi oli samuti Erwin Rommel, isa suri 1913. aastal. Ema nimi oli Helena Luz, suri 1940.
Noor Rommel tahtis saada inseneriks, kuid isa oli sellele vastu ja 1910. aasta märtsis astus ta 19-aastaselt 124. Saksa jalaväerügementi Weingartenis[küsitav]. Siit algas tema järjepidev karjääriredelil tõusmine. Pärast rügementi astumist saadeti ta peatselt Danzigi kadettide ja ohvitseride kooli, kus ta 1911. aastal tutvus oma tulevase abikaasa Lucia Maria Molliniga, kes oli tollal vaid 17-aastane.
Esimese maailmasõja puhkemisel oli Rommel leitnant. Esimesed sõjakogemused sai ta Prantsusmaal, Itaalias ja Rumeenias võideldes. 1915. aastal autasustati teda Raudristiga. Sõja lõppedes ülendati ta kapteniks.
1916. aastal abiellus Rommel Luciaga. 1928. aastal sündis neil poeg Manfred, kes oli hiljem Stuttgardi meer.
Pärast sõda oli Rommel pataljoniülem, hiljem Dresdeni jalaväekooli õpetaja (1929–1933). Aastatel 1929–1933 õpetas ta Potsdami Sõjaakadeemias. Enne Teist maailmasõda avaldas Rommel mitu õppematerjali.
Teine maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]Rommel juhatas 1940–1943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. 1943. aastal pidid sakslased aga ülekaalukate liitlasvägede ees taanduma, Hitleri lubatud abi Rommelile ei saabunud õigel ajal. Seejärel määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimus Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit. Talle anti kaks võimalust: kas minna häbistatult sõjakohtu alla, kus ta oleks ilmselt süüdi mõistetud, või teha enesetapp ja päästa oma maine. Rommel valis teise võimaluse.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Desmond Young, “Kõrberebane Rommel”. Tõlkinud Olev Luhaveer, eessõna: C. J. Auchinleck. Olion, Tallinn 1996 .
- Maurice Philip Remy, “Rommeli müüt”. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Toomas Huik. Tänapäev, Tallinn 2005.
- Peter Haining, "Rommeli kulla saladus. Legendaarse natsivaranduse jälgedel". Tõlkinud Maaris Aas. Kirjastus Alderston Grupp, 2008.