Erik Tago
Erik Tago (11. oktoober 1950 Paide – 24. veebruar 2021) oli eesti astrofüüsik.[1][2]
Pärast 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist füüsikuna töötas ta Tõravere Observatooriumis nooremteaduri, teaduri ja alates 2000. aastast vanemteadurina.[2]
1987. aastal kaitses Tago Tartu ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Coma galaktikate superparve ja tema ümbruse struktuur" (juhendaja Jaan Einasto). Ta täiendas end 1990. aastal Max Plancki Astrofüüsika Instituudis ja 1991. aastal Cambridge'i Ülikoolis.[1][2]
Erik Tago teadustöö hõlmas vaatluslikku kosmoloogiat, Universumi suuremastaabilist struktuuri ning galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotust.[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 – Eesti NSV riiklik preemia (tööde tsükli "Varjatud aine ja universumi suuremastaabiline struktuur" eest töörühma koosseisus)
- 1998 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi koosseisus tööde tsükli "Universumi ehituse korrapära uurimine" eest koos Jaan Einasto, Maret Einasto ja Veikko Saarega)
- 2007 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi koosseisus "Teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava avastuse eest" koos Jaan Einasto, Maret Einasto ja Enn Saarega)