Erik Eriksen
See artikkel räägib Taani poliitikust; norra meresõidukapteni kohta vaata artiklit Erik Eriksen (kapten). |
Erik Eriksen (20. november 1902 Ringe – 7. oktoober 1972 Esbjerg) oli 1950–1953 Taani peaminister.
Erik Eriksen oli ametilt talupidaja.
Ta sai 1950 Taani liberaalse partei Venstre juhiks ja sama aasta 30. oktoobril peaministriks. Ta moodustas Venstre ja Konservatiivse Rahvapartei vähemusvalitsuse, Erik Erikseni valitsuse. See püsis kuni 1953. aasta Taani parlamendivalimisteni.
Erikseni peamine saavutus oli 1953. aasta parlamendivalimistega koos korraldatud 1953. aasta Taani referendum, millel võeti vastu Taani põhiseaduse muudatused. Selles muudeti pärimisseadust nii, et Taani kuningatrooni võisid pärida ka naised. Ühtlasi tähendas see, et kuningas Frederik IX, kel oli kolm tütart, surma järel pärib trooni Margrethe II, mitte kuninga vend Knud. Taani parlament muudeti ühekojaliseks ja seda suurendati 179 liikmeni.
Venstre liige, endine peaminister Knud Kristensen lõi Venstrest lahku ja asutas oma erakonna Sõltumatu Partei. Liberaalsete jõudude killustatuse tõttu saavutasid 1953. aasta parlamendivalimistel võidu Sotsiaaldemokraadid, kelle liider Hans Hedtoft moodustas järgmise valitsuse.
Eriksen jätkas opositsiooniliidrina, aga tema liit konservatiividega takistas koostööd erakonnaga Radikaalne Venstre. 1965 astus Eriksen erakonna juhi kohalt tagasi ja tema järglaseks sel kohal sai Poul Hartling.
1956. ja 1961. aastal oli ta Põhjamaade Nõukogu president.
Eelnev Hans Hedtoft |
Taani peaminister 30. oktoober 1950 – 30. september 1953 |
Järgnev Hans Hedtoft |
Eelnev Nils Herlitz |
Põhjamaade Nõukogu president 1956 |
Järgnev Lennart Heljas |
Eelnev Gísli Jónsson |
Põhjamaade Nõukogu president 1961 |
Järgnev Karl-August Fagerholm |