Envisat
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 Envisati mudel | |
| Organisatsioon | Euroopa Kosmoseagentuur |
|---|---|
| Missioonitüüp | Kaugseire |
| Stardi aeg | 1. märts 2002 |
| Kanderakett | Ariane 5 |
| Missiooni kestus |
5 aastat (disainitud) 10 aastat (saavutatud) |
| Lõpetas tegevuse | 8. aprill 2012 |
| COSPAR ID | 2002-009A |
| Mass | 8 211 kg |
| Orbiidi elemendid | |
| Orbiit | Polaarorbiit |
| Inklinatsioon | 98,6° |
| Apogee | 791 km |
| Perigee | 785 km |
| Tiirlemisperiood | 100,6 minutit |
Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790 km, mõõtmisintervall oli algselt 35 päeva, alates novembrist 2010 muudeti orbiiti ja uueks kordustsükli pikkuseks sai 30 päeva.
8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks.
Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks
- ASAR – sünteetilise apertuuriga radar (maa)pinna kõrguste mõõtmiseks sub-millimeetrise täpsusega
- MERIS – keskmise lahutusega spektromeeter peegeldumisspektrite mõõtmiseks, 15 spektraalset kanalit spektripiirkonnas 390-1040 nm
- AATS – radiomeeter ookeani pinna temperatuuri mõõtmiseks
- RA-2 – radar-kõrgusemõõtja
- MWR – mikrolaine-radiomeeter atmosfääri veeauru sisalduse mõõtmiseks
- DORIS – mõõteriist orbiidi kõrguse mõõtmiseks 10 cm täpsusega
- GOMOS – atmosfääri osooni vertikaalsete profiilide mõõduriist
- MIPAS – Michelsoni interferomeeter atmosfääri sondeerimiseks
- SCIAMACHY – skaneeriv kujutise spektromeeter valguse atmosfääris neeldumise kaardistamiseks
Kümne aastaga edastati maale rohkem kui tuhat terabaiti infot.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Euroopa kosmoseagentuur kaotas kontakti suurima satelliidiga, Postimees, 13. aprill 2012