Enno Reinsalu
Enno Reinsalu (sündinud 22. aprillil 1936 Tapal) on eesti mäeteadlane.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Õppinud Tallinna 21. Keskkoolis ja 1949. aastast Kohilas, lõpetas Vabariikliku Kaugõppe Keskkooli 1955, Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna kasulike kaeviste kaevandamise erialal 1960; Leningradi Mäeinstituudi kaugõppe aspirant 1962–1966. [1], [2] Tehnikateaduste kandidaat 1968 (Leningradi Mäeinstituut, "Исследование процесса разрушения разнородных слоистых пород деиствием взрыва с целью повышения качества горющего сланца на шахтах Эстонского месторождения"); vanemteadur 1973. [1], [2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudi (TUI, Kohtla-Järve) insener ja vaneminsener 1960–1961, nooremteadur 1961–1963, vanemteadur 1963–1965; tootmiskoondise Eesti Põlevkivi (Jõhvi) uuringu-konstrueerimisosakonna vaneminsener 1966–1968; Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaali (Kohtla-Järve) mäetehnoloogia laboratooriumi vanemteadur 1968–1973, matemaatiliste uurimismeetodite laboratooriumi juhataja 1973–1978, tehnoloogiliste üldprobleemide laboratooriumi juhataja 1978–1980, arenguprognoosi laboratooriumi juhataja 1980–1983, tehnoloogiliste probleemide ja prognooside osakonna juhataja, filiaali asedirektor teadusalal 1983–1988; Eesti TA Geoloogia Instituudi maavarade geoloogia sektori juhataja 1988–1990. Tallinna Tehnikaülikoolis mäenduslaboratooriumi juhataja 1990–1992; mäeinstituudi maavarade kaevandamise aseprofessor 1992–1997, õppetooli juhataja 1992–2002, energeetikateaduskonna dekaan 1994–2000, professor 1997–2002, vanemteadur 2002, erakorraline vanemteadur 2004; emeriitprofessor 2002–... [1], [2]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Põhisuunad: mäendus, mäeõigus ja -majandus ning kaevandamise keskkonnamõju. Teinud kindlaks põlevkivikihindi lõhkeraimamise seaduspärasused, Eesti põlevkivi kaevandamisväärse varu suuruse ja hinnanud kaevandatud alade kasutamisvõimalusi.
Avaldanud üle 200 publikatsiooni, sh 3 monograafiat ja 3 mäendusalast õpikut. Tema juhendamisel on kaitstud 3 doktori- ja 15 magistritööd. [1]
Eesti Mäeseltsi juhatuse liige 1991–2006; Maailma Mäeprofessorite Ühingu (Society of Mining Professors / Societät der Bergbaukunde) liige 1993–…; Eesti Maavarade Komisjoni liige 1995–2002, Rahvusvahelise Energeetikamajanduse Assotsiatsiooni (International Association for Energy Economics) liige 1996–2002; korraldanud teadusfoorumeid ja mäekonverentse, koostanud erialaseid kogumikke, koos professorite Alo Adamsoni ja Ingo Valgmaga koostanud Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukavasid, oli üks Eesti maapõueseaduse (1995) koostajatest ja uuendajatest (2005). [1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1972 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
- 2006 Eesti Mäeseltsi auliige
- 2011 Parima eestikeelse kõrgkooliõpiku (Eesti mäendus: Õpik kõrgkoolidele. Tallinn, 2011) autor [1]