Enno Pere
Ilme
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) |
Enno Pere (7. oktoober 1938 Tallinn – 26. juuni 2017 Tallinn) oli eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Enne Pere lõpetas 1953. aastal Tallinna Õpetajate Seminari Harjutuskooli, 1957. aastal Tallinna 21. Keskkooli, 1962. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna ja 1990. aastal Kieli Ülikooli magistrantuuri.
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1964–1967 Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsuse nr. 4 vanemtöödejuhataja, peainsener
- 1967–1981 Tallinna Vee- ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse (AS Tallinna Vesi) ehitusdirektor
- 1981–1987 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kapitaalehitusvalitsuse juhataja
- 1987–1988 Tallinna Majaehituskombinaadi direktor[1]
- 1988–1989 Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee projektijuht
- 1989–1991 Ehituse Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituudi direktor
- 1991–1993 AS Tallinna Sadam projektijuht
- 1994–1999 AS Tallinna Vesi peadirektor
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1963 Maardu Keemiakombinaadi väävelhappetsehhi ja superfosfaaditsehhi ehitus ja käikuandmise juhtimine.
- 1965–1966 Tehase Metallist, Autoremonditehase ja Tallinna Veepuhastusjaama esimese järgu ehitus ja käikuandmise juhtimine.
- 1967–1974 Tallinna Veepuhastusjaama teise järgu projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise juhtimine.
- 1967–1979 Euroopa suurima (sellel ajal) toorveehaarde süsteemi projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise (veehaare 2000 km2 alalt, 6 veehoidlat, 8 hüdrosõlme, 3 paisu, nende hulgas Eesti kõrgeima Soodla veehoidla pais, 65 km kanaleid, suurim Pirita–Ülemiste 6 m3/s läbilaskevõimega, loodushoiu ja korrastustööd 3000 km2 alal) juhtimine. Ehitatud objekt varustab tänaseni Tallinna ja selle lähiümbrust toorveega.
- 1967–1981 Tallinna Kanalisatsiooni Peaehituse süsteemi projekteerimise, ehitamise ja käikuandmise juhtimine (36 km tunnelkollektoreid – suurim sügavus 23 m maapinnast, 138 km jaotustorustikke, seal hulgas 12 km survetorustikke, kanalisatsiooni peapumbajaam (suurim NSV Liidus), sügavmere väljalask pikkusega 2,6 km, läbimõõt 1,2 m plastmasstorudest – sel ajal suurim maailmas – kanalisatsiooni puhastusseadmete esimene etapp (mehaaniline puhastus 260 000 m3/ ööpäevas).
- Harku kanali pumbajaam. Selle töö tulemusena likvideeriti 48 kanali väljalask merre. Pirita, Merivälja, Stroomi ja Kakumäe rand muutusid kasutamiskõlblikuks, sai võimalikuks Moskva olümpiamängude purjeregati pidamine Tallinnas.
- 1996 AS Tallinna Vesi, Eesti edukaim ettevõte
- 1994 –1997 Baltikumi esimese vee osoneerimiskompleksi ehitamise juhtimine ja käikuandmine
- 1995 – 1998 Tallinna kanalisatsiooni puhastusseadmete täieliku bioloogilise puhastuse kompleksi ehitamise juhtimine ja käikuandmine
- 1999 Vaskjala hüdrokompleksi rekonstrueerimine
- 1994–1999 investeeriti Tallinna vee- ja kanalisatsioonimajandusse 1,3 miljardit krooni, sh mitmesuguste programmide tagastamatu abina 400 miljonit krooni. Vormistati esimene laenuleping Ida-Euroopa bloki maades EBRD poolt AS-iga Tallinna Vesi
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1981 UNESCO tänukiri keskkonnakaitsealase tegevuse eest Tallinna kanalisatsiooni peaehituse ehitamisel ja käikuandmisel
- 1981 Eesti NSV riiklik preemia
- 1996 Grand Prix International Leader in Prestige and Quality AS Tallinna Veele intensiivse majandusarengu eest
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- IWSA assotsioeerunud liige – referent Ida-Euroopa küsimustes
- 1989 Tallinna linnavolikogu liige
Spordisaavutused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1993 veteranide MM Miyazaki, Jaapan, hõbemedal vasaraheites 42.92 (M 55 +)
- 1994 veteranide MM Austraalias, pronksmedal kettaheites ja vasaraheites (M 55 +)[2][3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli Sirje; nende lapsed on Kristina Pere ja Andre Pere.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tallinna Elamuehituskombinaadi direktori valimised (1987) - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 5. juunil 2023.
- ↑ "Eesti kergejõustikuveteranide paremik 1994.a." Vaba Eestlane = Free Estonian. 14.02.1995. Vaadatud 5. juunil 2023.
- ↑ "Enno Pere kaks medalit". Äripäev. Vaadatud 5. juunil 2023.