Enesehinnang

Enesehinnang on psühholoogias inimese üldine subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Hinnang peegeldab inimese enda otsust, mida ta enda kohta arvab. Enesehinnang hõlmab usku endasse (näiteks: olen pädev, olen väärtuslik) ja ka emotsionaalseid seisundeid nagu meeleheide, uhkus, häbi.^[1] Smith and Mackie (2007) defineerisid nii: "Mina-käsitlus on see, mida me arvame endast ja enesehinnang on positiivne või negatiivne hinnang sellele, kuidas me ennast tunneme."^[2]

Enesehinnang on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks, nagu näiteks akadeemiline võimekus,^[3]^[4] õnnelikkus, rahuldustunne abielus ja suhetes,^[5] ja kriminaalne käitumine.^[5] Enesekindlus võib kasutada konkreetsetes olukordades (näiteks: "Ma usun, et olen hea kirjanik ja ma olen selle üle õnnelik") või ka laiemas mõistes (näiteks: "Ma usun, et olen halb inimene ja see tekitab mulle üldist halba arvamust endast"). Psühholoogid arvavad, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib ka lühiajaliselt kõikuda.

Vaata ka

Viited

↑ Hewitt, John P. (2009). Oxford Handbook of Positive Psychology. Oxford University Press. Lk 217–224. ISBN 978-0-19-518724-3.
↑ Smith, E. R.; Mackie, D. M. (2007). Social Psychology (Third ed.). Hove: Psychology Press. ISBN 978-1-84169-408-5.
↑ Marsh, H.W. (1990). "Causal ordering of academic self-concept and academic achievement: A multiwave, longitudinal path analysis". Journal of Educational Psychology. 82 (4): 646–656. DOI:10.1037/0022-0663.82.4.646.
↑ S. Yagual "Efectos de la violencia intrafamiliar en el autoestima de los estudiantes de octavo y noveno año de la Escuela de educación básica 11 de Diciembre" Editorial La Libertad. Universidad Estatal Península de Santa Elena, 2015. Ecuador. Online at https://web.archive.org/web/20180213022247/http://repositorio.upse.edu.ec/xmlui/handle/46000/2069
↑ ^5,0 ^5,1 Orth U.; Robbins R.W. (2014). "The development of self-esteem". Current Directions in Psychological Science. 23 (5): 381–387. DOI:10.1177/0963721414547414.

[4ocPv-1] Hewitt, John P. (2009). Oxford Handbook of Positive Psychology. Oxford University Press. Lk 217–224. ISBN 978-0-19-518724-3.

[SmithMackie-2] Smith, E. R.; Mackie, D. M. (2007). Social Psychology (Third ed.). Hove: Psychology Press. ISBN 978-1-84169-408-5.

[RpFR3-3] Marsh, H.W. (1990). "Causal ordering of academic self-concept and academic achievement: A multiwave, longitudinal path analysis". Journal of Educational Psychology. 82 (4): 646–656. DOI:10.1037/0022-0663.82.4.646.

[ecuador-4] S. Yagual "Efectos de la violencia intrafamiliar en el autoestima de los estudiantes de octavo y noveno año de la Escuela de educación básica 11 de Diciembre" Editorial La Libertad. Universidad Estatal Península de Santa Elena, 2015. Ecuador. Online at https://web.archive.org/web/20180213022247/http://repositorio.upse.edu.ec/xmlui/handle/46000/2069

[Orth_2014-5] 5,0 ^5,1 Orth U.; Robbins R.W. (2014). "The development of self-esteem". Current Directions in Psychological Science. 23 (5): 381–387. DOI:10.1177/0963721414547414.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]