Elmo Raadik
Elmo Raadik (12. jaanuar 1925 Viljandi – 7. september 1969 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.[1]
Elmo Raadik oli sõjaväeametniku poeg.[1]
Hariduskäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1950. aastal samas pedagoogikaklassi ning 1960. aastal töö kõrvalt kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena.
Surma tõttu jäi viimistlemata kandidaadiväitekiri.[1]
Elu- ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude–Saksa sõjas oli ta vabatahtlik Saksa sõjaväes Sinimägede lahingutes. Oli 1944–1947 Ubja põlevkivikaevanduses.
Oli pärast keskkooli lõpetamist Suure-Jaani rajoonis Reegoldi 7-klassiline kooli õpetaja ja õppealajuhataja.
Aastatel 1958–1969 töötas ta Tallinna Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonis kunstiajaloolasena.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uuris Tallinna ehitismälestisi, oli tegev vanalinna kaitsetsooni rajamisel, osales Tallinna raekoja puitfriisi, Niguliste kiriku sisustuse jm keskaegsete Tallinna hoonete raiddetailide konserveerimises ja restaureerimises. Uuris ka Lõuna-Eesti linnuseid (eriti Viljandi ordulinnust).[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tallinna linnus". Tallinn 1971. 32 lk
- "Замок Тоомпеа". Tallinn 1973. 32 lk
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Elmo Raadik". Nekroloog. Sirp ja Vasar, 12. september 1969. Lk 7
- Harry Otstavel. "Elmo Raadik 1925–1969". // Eesti ehitusmälestised. Aastaraamat. Toimetanud Tiit Masso. Valgus. Tallinn 1990. Lk 259
- Harri Otstavel. "Raadik, Elmo, arhitektuuriajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 414
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 916–917
- Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.