Ellen Uuspõld

Ellen Uuspõld
Ellen Uuspõld
Sündinud	19. aprill 1927; Meriküla, Ida-Virumaa
Surnud	7. juuni 2019; Tartu
Haridus	filoloogiakandidaat
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	keeleteadus
Tuntumad tööd	"Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus"

Ellen Uuspõld (sündinud Ellen Heek, 19. aprill 1927 Mereküla (Meriküla) – 7. juuni 2019 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.^[1]

Haridus

1945. aastal lõpetas Uuspõld Tallinna 3. Keskkooli. Seejärel asus ta õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1953. aastal eesti filoloogina.^[1] Ülikooli diplomitöö teemaks oli "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles’’, tööd juhendas prof Arnold Kask.^[2] Uuspõllu väitekiri oli esimene raamatu mahus strukturaalne analüüs eesti lause kohta.^[3] 1967 sai Uuspõld filoloogiakandidaadi kraadi.^[1] Kandidaaditöö pealkiri oli ’’Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-) ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus’’.^[4]

Töö keelevaldkonnas

1953. aastast töötas Uuspõld Tartu Ülikoolis, algul laborandi ja hiljem vanemlaborandina.^[1] Keeleteadusse süvenes ta 1960. aastatel, kui Tartu Ülikoolis hakati õpetama keeleteooriat ja uusi keeleteaduse meetodeid.^[3] Aastal 1965 alustas ta ülikoolis õppejõutööd. 1969–1971 töötas ta vanemõpetajana. Aastast 1973 sai temast dotsendi kohusetäitja ja 1974–1992 töötas ta dotsendina. Aastatel 1980–1983 oli Uuspõld Soomes Tampere Ülikooli eesti keele lektor.^[1] Ta koostas palju õppevahendeid ja publitseeris üle 60 teadustrükise. Uuspõld toimetas raamatuid ja andis täiendusseminare ajakirjanikele. Ta oli kaasautor ajakirjanike täienduskursuse õppevahendi "Ajaleht" koostamisel.^[4] Tartu Ülikoolis õpetas ta eesti keelt, keelehoolet, keelelist toimetamist ja korrektuuri ning lauseõpetust.^[5] Uurijana spetsialiseerus ta eesti keele süntaksile (eriti lauselühendile), keelekorraldusele ja eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikale.^[1] Uuspõld juhendas Toomas Helbi 2004. aastal kaitstud doktoritööd "Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb’’.^[4] Ülikoolis tegeles Uuspõld ka toimetiste ja ajalehe redigeerimisega.^[3] Uuspõld kuulus Emakeele Seltsi (ES) juhatusse ja ESi keeletoimkonda.^[4] Ta osales vabariikliku õigekeelsuskomisjoni töös ning oli ESi väljaannete toimetaja.^[6]

Tunnustus

1996 Tartu Ülikooli suur medal^[7]
2000 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind^[5]
2004 Valgetähe V klassi teenetemärk^[8]
2013 Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige^[9]
Emakeele Seltsi auliige^[10]

Teoseid

1966 "Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" E. Uuspõld
1973 "Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 1. vihik" E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
1981 "Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 2. vihik" E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
1981 "Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка" E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
1982 "Viron verbien infiniittisten rakenteiden subjektisääntöjä" E. Uuspõld
1984 "Johannes Aavik viron kirjakielen uudistajana" E. Uuspõld
1992 "Viron transitiiviverbien syntaksist" E. Uuspõld
1993 "Eesti keele õpik kõrgkoolidele = Учебник эстонского языка для вузов" E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
1966 "Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка" E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
1997 "Pühendusteos Huno Rätsepale" E.Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
2001 "Популярная грамматика эстонского языка. Eesti keele grammatiline vormistik. Moodustamine ja kasutamine" E. Uuspõld ja A. Valmet
2002 "Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale" E. Uuspõld ja A. Mund
2004 "Üliõpilastööde vormistamise juhend" E. Uuspõld

Artikleid

"Agendi väljendamisest des-konstruktsiooniga lausetes" – Keel ja struktuur 1972, nr 7, lk 108–118
"Mats enne ja nüüd" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 598–599
"Kas des- ja mata-tarindid on alati lauselühendid?" – Õpetajate Leht 6. aprill 2001, lk 13
"Mõningaist liiasusnähtustest eesti keelekasutuses" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 743–747
"Veel kord komast" – Õpetajate Leht 18. november 2005, lk 11
"Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 468–47
"Tänapäeva eesti kirjakeele grammatilise vormistiku mõningaist arenguist" – Kirjakeel 1983, Tallinn: Valgus, lk 62–79
"Atributiivsete partitsiipkonstruktsioonide eitavad vasted" – Keel ja struktuur 1978, nr 10, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 66–80

Isiklikku

Ülikoolis õppis ta mittestatsionaarses õppes ja töötas paralleelselt kirjastuses Teaduslik Kirjandus tehnilise korrektorina.^[11] Kirjastuses kohtus Leonhard Uuspõlluga (1921–2016), kellega 1949. aastal abiellus.^[11] Pärast kirjastusest lahkumist asus ta tööle tõlgi ja toimetajana vabariiklikku sanitaarhariduse majja. 1952. aastal lõpetas Ellen Uuspõld ülikooli ning kutsuti tööle Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedrisse laborandiks. Hiljem töötas ta sealsamas pikka aega õppejõuna.^[11]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lk 954.
↑ Ellen Uuspõld (1953). "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018. Vaadatud 22. jaanuar 2018.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Ardo Kaljuvee (14. aprill 2007). "Ellen Uuspõld (80)". Eesti Päevaleht. Vaadatud 22. jaanuar 2018.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Generatiivse Grammatika Grupp (2015). "Ellen Uuspõld". Vaadatud 22. jaanuar 2018.^{[alaline kõdulink]}
↑ ^5,0 ^5,1 Eevi Ross (2005). Wiedemanni keeleauhind 1989–2003. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 123–128.
↑ "Dots Ellen Uuspõld 75" (PDF). Universitas Tartuensis. 19. aprill 2002. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.
↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ Eesti Keeletoimetajate Liit. "Auliikmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.
↑ Emakeele Selts. "Liikmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2016. Vaadatud 19. juuni 2019.
↑ ^11,0 ^11,1 ^11,2 Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm (2014). Ma lõpetan selle jama ära. Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Lk 45–50.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lk 954.

[2] Ellen Uuspõld (1953). "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018. Vaadatud 22. jaanuar 2018.

[:1-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Ardo Kaljuvee (14. aprill 2007). "Ellen Uuspõld (80)". Eesti Päevaleht. Vaadatud 22. jaanuar 2018.

[:2-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Generatiivse Grammatika Grupp (2015). "Ellen Uuspõld". Vaadatud 22. jaanuar 2018.^{[alaline kõdulink]}

[:3-5] 5,0 ^5,1 Eevi Ross (2005). Wiedemanni keeleauhind 1989–2003. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 123–128.

[6] "Dots Ellen Uuspõld 75" (PDF). Universitas Tartuensis. 19. aprill 2002. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.

[7] "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

[8] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[9] Eesti Keeletoimetajate Liit. "Auliikmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2018.

[10] Emakeele Selts. "Liikmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2016. Vaadatud 19. juuni 2019.

[:4-11] 11,0 ^11,1 ^11,2 Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm (2014). Ma lõpetan selle jama ära. Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Lk 45–50.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]